Kas stipipiir tapaks Eesti tippspordi? (5)

Teatavasti on klubides vähe palka saavaid inimesi. Et seadus lubab, makstakse valdavalt stipendiume. Kui üks sportlane teenib kuus näiteks 6400 eurot, saaks ta edaspidi üheksa kümnendikku sellest palgana, kui stipile kehtestatakse ülempiir. Ent kui klubi toetajaid juurde ei saa, tuleks selle palga pealt maksta kõikvõimalikud maksud, ning tegelikkuses saaks sportlane praegusega võrreldes mitu tuhat eurot vähem. Aga kas ta enam tuleks siis sellesse klubisse?

Eesmärgid tuleks ümber vaadata

Tartu Ülikooli spordiklubi juht Andres Liinat ütles mõne päeva eest Delfile, et säärase stsenaariumi korral peaks Rocki meeskond hakkama eesmärke ümber vaatama. Täpselt samamoodi sõnastas eile Õhtulehele lause BC Kalev/Cramo president Ivar Valdmaa.

«Siis me suuri sihte enam seada ei saaks ja võib kaduda huvi üldse Kalev/Cramoga jätkata,» tõdes Valdmaa. «Rahvusvahelises plaanis on meil niigi väga väike eelarve, aga püüame suurematele vastu saada. Kogu selle teema juures on Kalev/Cramo jäänud teenimatult hammasrataste vahele.

Selge, et tavaline stipp on oma aja ära elanud, aga piirmäära kehtestamise korral on vaja klubidele midagi uut asemele pakkuda. Ütleme nii, et tulumaksu kannataksime veel ära, sotsiaalmaksu enam mitte. Tean, et näiteks Leedus maksavad klubid välismängijate pealt 15protsendilist maksu.»

Maksuamet korraldas kevadel koolituse

Rapla Tyco tegevjuht Jaak Karp ütleb, et 640eurone piir ei paneks nende klubile säärast põntsu nagu mõnele suuremale. «Aga see on meie kõigi ühine mure. Ma ei kujuta ette, mis saaks kogu Eesti tippspordist, kui mingit muud rahastamismudelit asemele ei tule,» mõtiskles Karp. «Ma ka ei poolda praegust stipendiumide süsteemi, treeneritel-mängijatel puudub haigekassa kindlustus. Aga kui rahaliselt teistmoodi pole võimalik…»

Karp lisas tähelepanuväärse detaili: kevadel korraldas maksuamet spordiklubidele koolituse, kus pööras tähelepanu stipendiumide-palkade teemale. «Stipendiumilepingul ei tohi olla töölepingu tunnuseid. Stipisaajale ei tohiks midagi ette kirjutada, näiteks mis kell ta trenni peab tulema; talle ei saa esitada nõudmisi ega tohi ka töövahendeid anda,» vahendas Karp koolitusel edastatut.

Eesti liiga pronksimeeskonna Rakvere Tarva olukord on ülejäänute omast erinev. Spordiklubide juriidilised kehad ehk mittetulundusühingud saavad maksusoodustusi, kuid ainult teatud tingimuste täitmise korral. Tarvas aga kaotas maksuvõla tõttu 2010. aastast tulumaksusoodustuse ning peab seega stipendiumidelt tulumaksu maksma.

«Kui veel mõni maks peale tuleks, ei jää üle muud, kui mängijate pealt koomale tõmmata. Stipipiiri kehtestamise korral võivad Eesti klubid rahaliselt tagasi jõuda umbes aastasse 2003,» pakkus Tarva mänedžer Rando Maamägi.