Aivar Pohlak stipilae kehtestamisest: individuaalsportlasi ei tohi eelistada (4)

Milline on jalgpalliliidu üldine seisukoht olukorra ja kavandatavate muudatuste, eelkõige stipendiumilae «640 eurot kuus», osas?

Jalgpalliliit mõistab maksuvabasid stipendiumeid kui spordi riiklikku toetussüsteemi. Meie ühiskonnas puudub profispordi loogika – rahvusvaheliselt käibiva määratluse järele on profisportlane isik, kelle tulu sporditegevusest võimaldab tal ära elada ka peale sportlaskarjääri lõppu, mis on õiglane ja mõistlik, sest sportlaskarjääri huvides jääb isiku haridustee sageli poolikuks.

Mis tähendab, et praktiliselt kogu Eesti sport on olemuselt harrastussport, mille raames toimub muu hulgas ka stipendiumide maksmise kaudu sportlase arendamine tema võimaliku profikarjäärini välismaal, millest omakorda järeldub, et maksuvabadel stipendiumidel peab olema lagi, sest mingitest summadest alates ei ole enam tegu sportlase arendamiseks vajaliku toetusega, vaid millegi muuga. Ilmselt jääb kõnealune kuskile pakutava piiri kanti, vähem see olla ei saa, sest tippsportlaseks arenemine eeldab täpset toitumist ja see pole odav.

Mis puudutab teisi spordis tegutsevaid persoone, siis näiteks treeneritele makstavate stipendiumide nõiaringist pääsemiseks on kõneldud vajadusest leida riigi poolt lisaraha, mis tagaks toimiva süsteemi kestmise. Näiteks võiks koos muudatustega stipendiumide maksmise süsteemis luua kompenseeriva meetmena klubide jaoks riikliku harrastaja pearaha, millestki analoogsest on ringitasu nime all aastaid valimislubaduste tasandil kõneldud ja nüüd oleks ehk õige aeg sammu astumiseks.

Kui selline lagi kehtestatakse, siis millist jalgpallielu osa see kõige rohkem ja kuidas mõjutaks? Kas profi- või noortejalgpalli?

Jalgpalli sisemiste reeglite tõttu peavad litsentsitavate klubide sportlased olema sotsiaalselt kaitstud – nõuame klubidelt mängijatele töötasu maksmist ka alaliiduna. Lisaks ei ole jalgpallis makstavad tasud ebanormaalselt suured ja alluvad meie poolt kirjeldatavale loogikale. Seega arvan, et tippjalgpall suudab olukorraga kohaneda.
Noortejalgpallis puudutab kõnealune teema treenerite tasustamist, mis tulnuks varem või hiljem lahendada. Kompenseerivate mehhanismide käivitamisel ei tohiks mõistliku lähenemise puhul ka siin liiga suuri probleeme tekkida.

Tähtis on, et individuaalsportlastele ei loodaks võistkonnaalade sportlastest erinevaid tingimusi – võrdne kohtlemine peab olema muudatuse eelduseks.