Manchester Unitedit ootab veerand sajandit tiitlipõuda? (5)

Inglismaa meistrivõistlustel on Man United kaotanud kuuest mängust kolm. Viimati kodus 1:2 West Bromwich Albionile (ei, lugeja ei ole jalgpallivõhik, kui on sellest klubist vaid midagi ähmaselt kuulnud) ning paikneb tabelis 12. kohal. Liider Londoni Arsenal on kaheksa punkti eespool.

Oleks Man Unitedi peatreener endiselt Alex Ferguson, poleks hullu. Keegi ei kahtleks, et jõuludeks on klubi esikolmikus tagasi ja võitleb kevadel meistritiitli nimel. Aga 1986. aastast Man Unitedit juhendanud, selle ajaga 28 karikat, sealhulgas 13 Inglismaa ja kaks Euroopa meistritiitlit võitnud šotlane on pensionil.

Liverpool oli samuti kunagi kõikvõimas...

Rahvuskaaslasele David Moyesile – ametijärglase valis Ferguson isiklikult välja! – pärandas ta vananeva meeskonna, kes võitis kevadel klubi ajaloo 20. meistritiitli (Inglismaa rekord) aurude peal töötades. Värsket kütust Moyes meeskonda suvel ei tankinud. Osteti vaid Belgia poolkaitsja Maroune Fellaini, aga sellest ei piisa, sest nüüd on häda käes.

«Praegu on veel vara öelda, kas tunnistame impeeriumi langust, aga häirekellad peksavad jõuliselt ning sarnasused 2013. aasta kevadel meistritiitli võitnud Manchester Unitedi ja 1990. aastal Inglismaa meistriks tulnud Liverpooli vahel on silmanähtavad,» märkis lugupeetud Inglise ajalehe Daily Telegraph kolumnist Alan Hansen.

Märksõna «Liverpool 1990» pelutab igat Inglismaa absoluutsesse tippu kuuluvat jalgpalliklubil – Liverpool nende sekka juba ligi veerand sajandit ei kuulu – nagu pidalitõbine. 1980ndatel nii Inglismaad kui ka Euroopat valitsenud klubi pole pärast toda aastat suutnud kordagi Inglismaa meistriks tulla. Ning just kodune meistritiitel on suurtes jalgpalliriikides põhiline lakmuspaber, mis näitab, kes alfa-isane, kes klähvits.

Erinevalt Fergusonist Moyesil armuaeg puudub

Hanseni – ja paljude teiste spetsialistide – hinnangul on Man Unitedi häda allikaks vananenud koosseis, kellest Ferguson suutis viimase välja pigistada, aga kes pärast legendaarse juhendaja aura kadumist ämmatossina kokku vajumas.

«Fergusoni ametiajal vaatasid mängijad kehvas seisus treeneripingi suunas, kus seisis mees, kes oli võitnud lugematu hulga karikaid ja meeskonna vaatamata vahepealsele madalseisule läbi pori ja okastraadi uutele võitudele vedanud. Moyesil säärane teenistusleht puudub,» kirjutas Hansen.

Moyes otsustas suvel mullu veenvalt meistritiitli võitnud meeskonda jõuliselt mitte uuendada ning on nüüd kimbatuses – klubi noored pole veel ja vanad enam piisavalt teravad. «Kui noored ei suuda vanu asendada ning klubi ei täienda ridu tasemel täiendustega, siis mingil hetkel tuleb sein ette,» rõhutas Hansen.

Kui Ferguson 1986. aastal Man Unitedi juhendajaks asus, puudus klubil võidukohustus. Viimase paarikümne aasta tiitlitesaju toel on aga üles ehitatud kommertsmudel, mis nõuab üha uusi ja uusi võite. Kui Ferguson võitis esimese meistritiitli ametiaja seitsmendal hooajal, siis Moyesil säärane puhver puudub.

Man United elab üle ühe kehva hooaja, äkki ka kaks, aga kolme enam mitte. Impeeriumi koospüsimise peamine garant on müüt selle vankumatust jõust. Tolle murenemine kuulutab lõpu algust.

Fergusoni Punaste Kuradite valitsusaega inimpõlve jagu ahastavalt kõrvalt jälginud Arsenal ja Liverpool ning uuemat tõugu tipud Manchester City, Chelsea ja Tottenham nilpsavad ootusärevalt keelt lootuses, et Man Unitedile lüüakse hingekella.