TUBLI MEES: vehkleja Nikolai Novosjolov oli vere-doonor teist korda. Foto: TEET MALSROOS
Merili Luuk 10. oktoober 2013 07:00
Kahekordne epeevehklemise maailmameister Nikolai Novosjolov osales eile doonoripäeval, sest pidas seda oma aukohuseks. Viimati viis aastat tagasi verd loovutanud tippsportlane sai tänutäheks meepurgi.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse eestvedamisel peeti spordiseltsi Kalev võimlas sportlaste doonoripäeva.

«Mul tekiksid süümepiinad, kui verd ei annaks,» rääkis Novosjolov, kes aitaks verekeskust tihemini, kui vaid graafik võimaldaks.

«Nüüdki tegin enne vereandmist kergema treeningu. Õhtul ei tohi kahjuks sportida, kuigi enesetunne on päris hea.»

Iga kodaniku kohustus

450 milliliitrit verd loovutanud Novosjolovi sõnul ei võta toiming tükki küljest ära. «Arstid oskavad paremini ütelda, kas sportlase veri on tugev. Minu arvates on iga kodaniku kohustus verd anda, ole sa tavaline inimene või tippsportlane. Peamine, et see kedagi aitaks!»

Kahekordset maailmameistrit ootab juba laupäeval hooaja esimene võistlus Soomes. Ega vereandmine sportlast nõrgendanud? «Olen täitsa tipp-topp. Laupäevane võistlus näitab, mis vormis ma olen.»

Kuid Novosjolovi ametiõde Kristina Kuusk ei saanud verd loovutada madala hemoglobiinitaseme tõttu. See on vereloovutamisel oluline, sest vähene punaliblede arv muudab inimese väsinuks ja nõrgaks. Kõrge tase teeb vere viskoosseks ning võivad esineda peavalud ja -ringlus, nägemis- ja tasakaaluhäired ning trombioht.

Finn-klassi purjetaja Martti Kinkar tuli abi osutama kolmandat korda. «Positiivne kogemus, mida teha kohusetundest ja emotsiooni pärast.»

Kohati kõledat protseduuri, kus veri voolab kotti ligi veerand tundi, Kinkar ei karda. «Verd andes ju valus ei ole, sportlasi uuritakse ja torgitakse kogu aeg, sellest pole lugu.»

Kõik sportlased kinnitasid, et tuttavatel on doonoriverd vaja läinud, kuid midagi traagilist õnneks juhtunud pole.

Baruto tuleb verd andma

Verekeskuse arendusjuht Ülo Lomp võrdles doonorlust spordiga. Just siin peitub ka üks põhjus, miks kutsuti abi andma atleedid.

«Kui sportlasel tekib hasart, tegeleb ta oma kutsumusega. Kui loovutad verd, toimib sama põhimõte, inimene hakkab suure tõenäosusega ka püsidoonoriks. Sportlasel ongi kõige puhtam veri üldse.»

Lomp lisas, et järgmisel korral tuleb üritusele sumohiid Baruto, kes on praegu veel Jaapanis.

Verekeskusel on enim AB Rh positiivsete verd, napib A Rh positiivset ja B Rh negatiivset. Üritust väisanud sportlaste veri kuulub keskmiselt vajatava hulka.

Kindlasti on keskusel veel abi vaja, verd julgustatakse loovutama regulaarselt, kolm–neli korda aastas. Doonoriks oodatakse tervet inimest, kel kaalu üle 50 kilo.

Olle ei pääsenud verenäidu tõttu doonoriks

Kui tavaliselt on suusatajad jäänud võistlustelt eemale kõrge hemoglobiininäidu tõttu, siis Raul Ollel oli verenäitaja eile liiga madal ja ta ei tohtinud doonoriks hakata.

Eesti suusaliidu spordidirektor on agar vereloovutaja, kel isegi doonoripass. «Olen viimase kolme aasta jooksul ikka 4–5 korda verd andnud,» ütleb Olle.

«Nüüd olen aga terve suve ja sügise korralikult rattavõistlustel käinud. Võib-olla sellest tingituna ongi hooaja lõpus hemoglobiininäit alla läinud. Ise ma kodus seda ei mõõda.»

Ometi oli Olle proovi tulemuses omajagu nördinud: «Doonorlus tõmbab paariks–kolmeks nädalaks saavutusvõime allapoole. Praegu on puhkeperiood ning olnuks väga hea aeg verd jagada.»

Endine tippsuusataja kinnitas, et talialade sportlased on doonorlusega sina peal: «Suusaliidu büroos anname kevadel ja suve lõpus verd. Sportlastele see mõte meeldib.»