Sport | Muud alad

Marko Albert ootab Havail enda kohta korralikku tulemust 

Ville Arike, 12. oktoober 2013 07:00
TEISEL KOLMANDIKUL: Marko Albert triatloni teisel alal, jalgrattasadulas.Foto: Erakogu
Ajal, kui esimesed lugejad värske Õhtulehe lahti löövad, on kaugel Vaikses ookeanis asuvatel Havai saartel veel reede õhtu. Marko Albert läheb peagi magama, et Eesti aja järgi täna õhtul startida raudsete meeste Ironmanile ja homme varahommikuks lõpetada.

Mida kahe aasta eest selle võistluse debütandina 13. koha saanud mees sel aastal loodab? «Kohta ma ei oska ennustada ja aeg sõltub väga palju ilmastikutingimustest. Minu esimene soov on teha enda kohta hea tulemus,» alustas Albert sõnumiga, millest väga palju välja ei loe.

Milline oleks tema enda kohta hea tulemus? «Minu üldine seis on küllalt okei. Võistluspäeva ilm on, nagu siin öeldakse, Madam Pele kätes. Näiteks kaks aastat tagasi olid mõistlikud tingimused, eelmisel aastal aga üsna valju tuulega. Minu tulemust saaks võib-olla kõige paremini hinnata kaotuse järgi võitjale. Kaks aastat tagasi tehti siin rajarekord, mis oli 32 minutit parem minu tulemusest 8:35. Nii et kui nüüd jääb kaotus võitjale väiksemaks, pean rahul olema,» arutles Albert kaugelt saarelt.

Hea, kui kaotab võitjale poole tunniga

Ta lisas, et mida kehvemad ilmastikutingimused, seda suuremaks kärisevad vahed. Võib ka juhtuda, et esimest kohta lahutab teisest tervelt kümme minutit. Millist ilma siis pakutakse? «Ennustajaid on palju. Temperatuur tuleb raudselt üle 30 kraadi ja lubatakse ka mingisugust – mis Eesti mõistes tähendab üsna kobedat – tuult.»

Aga Albert ütleb, et on katsumuseks valmis. On olnud paremaid aastaid, aga liiga hull olukord pole ja ta tahab heastada eelmise aasta altmineku («See oli nii kehva, et sellest ei maksa rääkida.» Viimase laagri enne Havaile sõitmist tegi ta Kanaaridel.

«Lähen võitlema, kõige suurema võitluse peavad triatleedid alati iseendaga. Enne starti on suurim kartus, et pärast 35 kilomeetri jooksmist pole sa enam mees, kes jaksaks. Kuid mul on alati olnud võtta see jõud viimaseks seitsmeks kilomeetriks,» muutus Albert veidi filosoofiliseks. Tuletame meelde: enne maratonijooksu läbitakse ujudes 3,8 ja jalgrattal 180 kilomeetrit.

34aastase mehe sõnul on sel hooajal talle asjad raskelt kätte tulnud, sest kevadel segas kaks haigestumist. Korra läks ta haigena võistlemagi ja nimetas seda nüüd «väga rumalaks otsuseks». Kosumisele kulus väga pikk aeg ja see jättis hallika varjundi kogu ettevalmistusele.

«Väga rumal otsus»: võistles haigena

Tippudega koos startiv Albert rõõmustab, et Havaile on saabunud ka kaks harrastajate klassides võistlevat eestlast. «Nendega on kaasa tulnud päris palju kaasmaalasi, nii et Big Islandil on praegu kindlasti aegade suurim eestlaste invasioon,» märkis ta.

Siiski hoiab Albert põhiliselt omaette. «Minu eesmärgid on teistsugused kui ülejäänutel. Trennid, puhkus, korralik toitumine. Ega muuks õieti aega üle jää. Magada saan täitsa rahulikult. Olen juba kogenud sportlane, harjun kuuma ilma ja ajavahe ületamistega oluliselt kiiremini kui kümne aasta eest.»

«Lihtsam» trenn: 4–5 tundi

Marko Albert teatas, et enne Ironmani on tema viimase kolme nädala eesmärk suureks võistluseks välja puhata. Triatleetide keeles ei tähenda puhkus mitte jalgade seinale viskamist, vaid näiteks 4–5 tunni pikkust treeningupäeva.

«Esimesel nädalal katsusin siin ajavahe ja kliimaga kohaneda. Teisel nädalal tegin trenni ning nüüd viimasel nädalal tuleb masinat käigus hoida,» kirjeldas ta. Näiteks teisipäeval väntas ta 85 kilomeetrit ratast, jooksis 5 kilomeetrit ja ujus avavees 20 minutit.

Kolmapäeval harjutas ta 2–2,5 tundi, üleeile poolteist-kaks tundi ja viimasel päeval enne starti kuni tunnikese. «Ujumine ja väike sörk jäävad reedeks,» tutvustas Albert Eesti aja järgi läinudöist retsepti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee