Ott Järvela | HOIATUS: küpsemas on plaan, mis välistaks supermängud a la Eesti – Brasiilia? (11)

Nagu tõestavad Tallinnas toimunud maavõistlused Brasiilia, Portugali ja Uruguaiga, siis Eestit see probleem ei kummita. Ent lahenduse otsimine mõjutab Sinisärke otseselt mitmes mõttes. (Kodused) maavõistlused tippkoondistega on maiuspalaks publikule ja väärtuslikuks arenemisvõimaluseks Eesti rahvusmeeskonnale.

Reedene Inglise ajaleht The Guardian kirjutas Norra Dagbladetile viidates, et esmase ajurünnaku tulemusel jõuti plaanini, mille kohaselt jagatakse 54 UEFA liikmesriiki üheksasse kuueliikmelisse divisjoni, mis siis isekeskis ühe või kahe aasta jooksul turniiri mängiksid. Iga divisjoni võitja tõuseb astme võrra kõrgemale, kaotaja langeb astme võrra madalamale.

Esmapilgul võib süsteem tunduda mõistlik, sest kõigile liikmesriikidele oleksid tagatud kohtumised enamvähem jõukohaste vastastega. Samas on mammutskoorid Euroopa valiksarjas jäänud üha harvemaks (ainsaks õnnetuks erandiks on jäänud San Marino) ning pea kõik tippkoondised kurdavad, et lihtsaid mänge enam ei ole.

Pole vaja olla raketiteadlane, et lahti jagada: suurriigid ihkavad "vanu ja häid aegu" tagasi. Kuidas seda saavutada? Lõigata väiksemad, pead tõstvad koondised lahti neid toitvast nabanöörist, mille üheks osaks on maavõistlused tippudega.

Ning asendada see näiteks olukorraga, kus Makedoonia, Küpros, Eesti, Montenegro ning teised väikesed ja tülikad peaksid valikkohtumiste välisel ajal piirduma isekeskis madistamistega. Puuduks ka koloriit, mida pakuvad mängud vastastega teistelt mandritelt, sest nende matšide jaoks poleks kalendris lihtsalt kohta!

Selline plaan ei lähe mitte. Õnneks on tõenäosus, et see heaks kiidetakse, tagasihoidlik. Aga valvsust ei tohi kaotada. Eesti-sugused tigedad terjerid on jalgpallimaailma kuninglikele hurtadele pinnuks silmas.