NUMBER 46: Ja nii ta läheb, seitse-kaheksa tundi Raudmehe võistlust juba seljataga, joostes lõpujoonele üha lähemale. Erinevalt nii mõnestki nimekast konkurendist jaksas Marko Albert lõpuni pingutada. Foto: Erakogu
Sport | Muud alad
14. oktoober 2013, 07:00

Eesti raudmehe elu väikseim kaotus võitjale tõi 17. Koha.

Marko Albert pistis Havail kaks varasemat võitjat kotti (1)

Kahtedel olümpiamängudel Eestit esindanud, viimastel aastatel täispikale triatlonile pühendunud Marko Albert osales kolmandat korda kuulsal Havai Ironmanil ja pälvis 17. koha. «Jään rahule, mul polnud rohkem endast midagi võtta,» hindas Albert pikka päeva.

Pärast ujumist traditsiooniliselt liidrite seas veest väljunud Albert asus pärast rattasõitu 24. kohal, kuid tõusis maratonijooksu teise poolega seitsme koha võrra. Selg ees vastu tulnute seas olid ka varasem kolmekordne Raudmees Craig Alexander (23. koht) ja «haamri» saanud eelmise aasta võitja Pete Jacobsi (77.).

Alberti lõpuaeg oli 8:37.44: «Oma siinsele parimale ajale kaotasin kahe minutiga, allajäämine võitjale vähenes 25 minutini. Kui need näitajad kokku võtta, oli okei.»

Kolm õhtusööki pärast võistlust

Kui raudmees mõni tund pärast võistlust Õhtulehega vestles, oli ta jõudnud nahka pista juba kaks õhtusööki. Ja eeldas, et enne magamaminekut tuleb veel kolmas.

Selge see, et pärast 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,195 km jooksmist on kere heledamast heledam. Samas võistluspäeva hommikul ei tohi magu täis vitsutada – Alberti menüüsse kuulus neli moosisaia ja tass kohvi. Distantsil ammutatakse energiat spordijookidest, -geelidest, -batoonidest.

Pärast lõpetamist anti sportlastele suppi. Ööbimispaika jõudes võttis Albert esiti ette kaks kanakintsu, viis viilu kalkunipeekonit ja neljast munast tehtud omleti. Teiseks söögikorraks olid kartulipuder, maisitõlvikud, hunnik sparglit ja veiseliha.

Raskeim katsumus: rattasõidu teine pool

Hommik algas hästi, Alberti sõnul ujuti ookeani kohta väga kergetes tingimustes. «Ujusin mõnuga, ette tööd rügama ei läinud, alles tempo langedes liikusin kiiremate sekka. Kui tavaliselt mõtlen poolel maal, et oh, pool on veel vaja panna, siis nüüd: ohhoo, pool on juba läbi!» kirjeldas spordimees tundeid.

Rattasõidus püsis Albert 60 kilomeetrit esimese grupiga koos, tavaliselt on teda varem maha raputatud. «Tagantjärele vaadates polnud see hea, sest grupp nõksutas tempoga ja see tõmbas mind kiiremini tühjaks. Aga ikka püüad ju suurte meestega suurt mängu mängida. Distantsi viimane kolmandik möödus mul kehvalt,» tõdes Albert.

Maratonis läks ta lihtsalt oma jooksu tegema. «Üks väike eesmärk oli: mis iganes rattal juhtub, joosta alla 3 tunni. Jooksu mõttes oli kerge ilm. (Mu keha praegu põleb vaatamata sellele, et määrisin end igasuguste kreemidega kokku – see võistluse ajal ei päästa.) Kuid polnud otseselt põletavat päikest, mis jooksmist tugevalt häirinuks.» Albert täitis sihi ajaga 2:58.43.

«Sel teemal me täna ei räägi.»

«Oma tänavusest, mitte parimast seisust kangutasin viimase välja. Sisse ei jäänud midagi. Usun, et võtan sellest võistlusest kaasa positiivsed asjad,» lausus Albert.

Tähendab, soovid Havail veel ja veel võistelda? «Sel teemal me täna ei räägi,» muigas ta vastuseks.

«Siia pole kerge pääseda, tänane koht järgmist aastat silmas pidades väga ei päästa. Püssi põõsasse ma täna kindlasti ei viska. Samas poleks ka väga kahju siit saarelt selle tulemusega lahkuda.»

Esikolmikusse jõudsid sel korral belglane Frederik van Lierde 8:12.29, austraallane Luke McKenzie 8:15.19 ja sakslane Sebastian Kienle 8:19.24ga.