Škele: pool kaotust läheb minu kraesse (1)

«Pool kaotusest on minu süü,» ohkas Läti koondislane Armands Škele mõni minut pärast mängu lõppu.

Ta oli lõpu eel mitmelt soodsalt positsioonilt mööda visanud, vastased aga vastasid valusate korvidega. Kokku tabas Škele mängust 13 viskest 3, seejuures pärast 14. minutit 9st 0.

Ent tema statistika polnud kõige hullem. Ty Abbotti visked… 17st 2… Sealhulgas kolmesed 11st 1 ja see ainus kahene tuli pealtpanekust. Mees lootis pühapäevast kontserti (35 punkti Nižni Nov-gorodi vastu) korrata ja sai enamasti vabalt visata, aga…

Ning mäng tervikuna meenutas samuti kohtumist Nižniga. Kalev oli algusest peale tagaajaja osas, ei lasknud küll nii suurt vahet sisse. Ent kolmanda veerandi keskpaigaks oldi VEFi 12:2 spurdi järel taga 33:44. Ja siis hakkas Kalev tulema – lõpuveerandi teisel minutil näitas tabloo 54:48 ehk kuue minutiga saadi 21 punkti vastase 4 vastu!

Väsimus mõjutas

Ja siis saadi veel üks kiirrünnak ja Škele oleks jälle palli paarilt meetrilt peaaegu vastu korvilaua äärt saatnud – lihtsalt uskumatu! VEF sai paari kiirema rünnaku abil kopsud õhku täis tagasi ning tegi viimasel kahel ja poolel minutil otsustava 10:1 spurdi.

«Kahjuks läheb praegu nii nagu eelmise hooaja lõpus kaks-kolm mängu. Võimalusi on, aga kaotame lõpuga. Ma ei tea, võib-olla avaldab väsimus mõju. Mängime praegu kuue-seitsme mehega. Lõpus oli mitu viset, mille ma normaalses olukorras oleks ära pannud. Ty sai vabalt visata. Kolmanda veerandi spurt võttis palju jõudu. Arvan, et kehv viskeprotsent tuleb ikka väsimusest ja tuleb tunnistada, et kohati kiirustame ka. Kui noorematest võib aru saada, siis mina seda endale lubada ei tohiks. Aga kiirustasin. Tegelikult sain Läti koondises end heasse vormi ja 35 minutit on normaalne mänguaeg, aga mu organism pole sellega veel harjunud ja mänge on tihedalt ka,» arutles Škele nõutult.

Peatreener Alar Varrak laiutas nõutult käsi: «Sellise visketabavusega on raske võita. Mänguliselt oli tegelikult kõik okei. Kaitses 67 punkti lasta visata on jumala normaalne tulemus. Panime vabalt kolmeseid mööda, kui need oleks kõik rasked visked olnud ja selline protsent, siis poleks midagi köbiseda.»

Siiski ei jookse Kalevi positsioonirünnak ladusalt ja seda mainis ka Frank Elegar: «Praegu on minul ja Bambal korvi all raske skoorida, eelmisel aastal oli lihtsam. Tuleb lihtsamate visete jaoks midagi välja mõelda. Oleme vihased ja kurvad, rasked kaotused häirivad meid väga.»

Pühapäevane pannkook

VEFi juhendaja Ramunas Butautase sõnul töötas nende kaitse kokkuvõttes veidi paremini ja lõpus jagus rohkem õnne. «Meil keegi ikka leidus, kes otsustavad visked ära pani. Üldiselt alles otsime õiget koostööd.»

Varrak tundis Rain Veidemanist varasemast rohkem puudust, sest Indrek Kajupank tegutses ebakindlalt. «Meil on vahetusmehi vähe ja mängisime palju pressingut, see tõmbab mahlad korralikult välja. Isegi hea, et lõpuni enam-vähem vastu pidasime,» toetas tema jutt Škele oma.

«Kui kuue punktiga juhtima läksime, olime heas rütmis. VEF võttis aja, nad said paar korvi ja vahe oli uuesti nullis, see oli väga valus hetk.»

Varrak resümeeris, et Kalevi häda on seesama enesekindlus, mis eelmisel hooajalgi. «Mullu oli ses mõttes lihtsam, et Balti liigas sai ka võite. Praegu on üks vastane raskem vastane kui teine ja nii kogu aeg. See mõjub rusuvalt nii treeneritele kui ka mängijatele. Kas arvate, et VEF on pühapäevahommikune pannkook, mida süüa?»

Järgmine «pannkook» saabubki pühapäeval, kui Ühisliigas võõrustatakse Donetskit.

Fännid vabavisetel proffidest hulga paremad

Kalevit ei vedanud eile alt mitte ainult tabavus mängust, vaid ka vabavisetel. Kamba peale saadi 22 katsest sisse 12 ehk kaotuse ühe põhjuse saab leida ka sellest arvust.

Kalevlaste trahvivisked olid karjuvas vastuolus poolajal nähtuga, kui kaks fänni hakkasid suurhallis tõeliselt paugutama: üks sai järjest seitse, teine kaheksa vabaviset sisse!