Ott Järvela | Ninasarviklik Blatter upitab valimisvõitluses Aafrikat ja toob ohvriks Euroopa jalgpalli (7)

Esmalt selgitus, kuidas jagunevad MM-finaalturniiri 32 kohta hetkel: 1 korraldaja, 13 Euroopa, 5 Aafrika, 4,5 Lõuna-Ameerika, 4,5 Aasia, 3,5 Põhja-Ameerika, 0,5 Okeaania. 0,5 tähendab maailmajao ühe esindaja pääsemist kontinentidevahelisse play-off'i, mille võitja pääseb MMile.

"Sooviksin näha, et jalgpalli globaliseerumist ka tõesti arvesse võetaks ning Aafrika ja Aasia pälviksid MM-finaalturniiril esindatuse, mida nad väärivad. See ei ole õige, et Euroopa ja Lõuna-Ameerika koondised hõivavad enamiku (18 või 19) kohtadest MMil, kuigi nende kahe liikmeskond (kokku 63 jalgpalliriiki) on märgatavalt väiksem kui Aafrika ja Aasia oma (100).

Aafrika, suurima liikmete arvuga (54) FIFA konföderatsioon on MM-finaalturniiril oma viie kohaga murettekitavalt alaesindatud. Seni kuni olukord ei muutu, ei pruugigi Aafrika meeskonnad suurturniiri võita hoolimata sellest, milliseid edusamme tehakse väljakul. See väärastunud olukord tuleb paika seada. Lõppude lõpuks on tippspordi olulisim parameeter kõigile võrdse võimaluse tagamine," kirjutas Blatter täna esimest korda avaldatud nädalakirjas The FIFA Weekly.

Otse loomulikult ajab Blatter lolli juttu. Keskmisest tugevama tasemega maailmajagude esindatuse kärpimine ettekäändel tagada kõigile võrdsed võimalused lihtsalt ei päde. Tippspordiga käib alati kaasas valiksõela läbimine. Mees metsast ei pääse Wimbledoni tennise- või Augusta golfiväljakutele.

Valiknormid kehtivad ka ujumise ja kergejõustiku tiitlivõistlustel. Pallimängudes asendavad neid valikturniirid (erandiks korvpall, kus rahvusvaheline alaliit osa MM-pääsmetest labaselt mahamüüb). Ning kuigi kõigil aladel rakendatakse ka geograafilist printsiipi, on sportlik tase sellest alati ülimuslikum.

Näiteks Londoni olümpiamängude käsipalliturniiril osales küll neli maailmajagu, aga tosinast meeskonnast üheksa esindasid Euroopat, mis on maailma käsipallis jõuline tooniandja. Sarnaselt peegeldab ka jalgpalli MM-finaalturniiri 32 koha jaotus maailmajagude vahel seal mängitava jalgpalli keskmist taset.

Numbrid ei valeta - neljal viimasel MMil on Aafrika koondised pidanud 69 mängu, millest võidetud vaid 14. 2010. aasta MMil jõudis kuuest Aafrika meeskonnast alagrupist ainsana edasi Ghana. Ainuke maailmajagu lisaks Okeaaniale, kes pole kunagi MMil poolfinaali jõudnud, on... Aafrika.

Euroopa ja Lõuna-Ameerika koondised on aga võitnud kõik 19 seni väljamängitud MM-tiitlit. 2006. ja 2010. aasta MMi peale kokku hõivasid nende kahe maailmajao esindajad 16 veerandfinaalikohast 15.

Tippspordis maksab kvaliteet, mitte kvantiteet. Ja seda esimest Aafrika jalgpallis paraku napib, mistõttu maailmajagu praeguse seisuga MM-kohtade arvu suurendamist kindlasti ei vääri.

Küll aga on kvantiteet kvaliteedist kõvem valuuta valimistel. Ning just need Blatteril ilmselgelt peas mõlguvadki. Kuigi 15 aastat FIFAt juhtinud 77aastane šveitslane märkis kunagi, et 2015. aastal lõppev ametiaeg jääb tema viimaseks, on ta ilmselt meelt muutunud.

Paistab, et Blatteri meelest on parim viis garanteerida endale uus mandaat järgmine: 1) teha paar suhteliselt odavat, aga see-eest väga ebamõistlikku otsust, mis pakuvad meelehead ennast rõhutuna tundvatele valijatele, 2) rakendada oma sõnumit kuulutama üdini erapoolik propagandamasin, 3) süüdistada kõigis oma hädades kõiki oma oponente.

Oot-oot, see ninasarviklik taktika tuleb millegipärast väga tuttav ette...