HEINO ENDEN: «Andres Sõber ei tohiks koondistega edasi töötada.» (45)

Kuidas kommenteerid pärast skandaali puhkemist ajalehes Postimees ilmunud väidet, et kogu asja taga on Heino Enden?

Ma ei oska seda kommenteerida, ma ei ole millegi taga. Korvpalliliidu juhatuse liikmena olen varem oma arvamust avaldanud teistele juhatuse liikmetele, nüüd pidasin vajalikuks teha ka avalik kiri.

Kas teema senine käsitlemine ja juhatuse otsus ei rahuldanud sind?

Kui asi ilmus meediasse, oli kaks teemat: treeneri ebaeetiline käitumine ja puudulik juhendamine. Need ongi põhiprobleemid, aga nendest mindi kõrvale. Postimees Peep Pahvi isikus käsitles septembris teemat ühel või teisel põhjusel hästi ühepoolselt ja ebaobjektiivselt, viies rõhu probleemilt kõrvale.

Suvine EM-turniir läks nässu. See võis paljudele koondise mängijatele olla elu tähtsaim võistlus. Nad olid pettunud. Mitu treenerit pakkus, et see oli Eesti aegade parim U20 koondis. Sellist tsentrit nagu Rauno Nurger pole meil enne olnud. Selg korvi poole mängis ta kõik vastased üle ning tema visketabavus oli väga hea. Aga kasutasime tema tugevat külge ülivähe. Tagaliinis olid individuaalselt head mehed, aga puudus kokkumäng. Meil olnuks hea õnne korral võimalus jõuda päris etteotsa, A-divisjoni püsima pidanuksime kindlalt jääma.

Mis puudutab ebaviisakaid sõnu, siis mängu käigus on erinevad treenerid öelnud ilmselt rumalaminigi. Teine asi, kui sind iga päev väljaspool väljakut solvavate sõnadega nimetatakse. Nagu «Rapla peded». Üldsusele jäi ilmselt kuvand, et seda väljendit kasutas Sõber üks või kaks korda ja kuidas siis mängijad solvusid. Tegelikult mitte üks või kaks korda, vaid rohkem, oli peaaegu igapäevane väljend.

Kas sul on kindlad andmed, et rohkem?

Nii selgus kirjast ning seda on ka mängijad hiljem kinnitanud. Väljend kõlas mitte mängu ajal, vaid rahulikus miljöös. Kas treener tohib nii käituda? See polnud ainus väljend, mida ta korvpalliinimeste kohta kasutas.

Miks tekkis soov kirjutada just nüüd veel avalik kiri?

Juhatuse liikmena ei saanud ma varem sõna võtta. Nägin, et mängijatele tehakse ülekohut. Noored kannatavad selle all, nemad pole milleski süüdi. Nad võitlesid toimunule vaatamata lõpuni, ei andnud alla. Neid pole selle eest kiidetud, et nii palju, kui oskasid oma peaga välja mõelda, ka üritasid ellu viia.

Kui kaitses üks mängija ei tea, mida kaaslane mõtleb, saab vastane kergelt kaks punkti. Mängijad ootavad, et treener paneb enne turniiri paika kogu taktikalise arsenali. Kuidas mängida rünnakul, kuidas kaitses. Enne iga mängu analüüsitakse konkreetset vastast. Ja kümnest variandist, mille oled näiteks kate-kattest mängu vastu ette valmistanud, valitakse konkreetseks mänguks kaks-kolm põhilist, mis toimivad antud vastase vastu. Kui seda pole, siis jäävadki mängijad nagu peata. Kate-kattest on ainult üks väike osa taktikast. Tekib ebakindlus ja pikk turniir süvendab seda.

Kas näed, et Sõber võiks koondistega edasi töötada või oleks pidanud saama karmima karistuse?

Minu kindel seisukoht on, et ei tohiks töötada.

Kuidas tulevikus sääraseid skandaale vältida?

Soovin, et inimene teeks oma tööd ega halvustaks kolleege – see on ainus eesmärk. Juhtum polnud ju esmakordne. Sõber on varem saanud kolmel korral ebaeetilise käitumise eest rahatrahvi. Mitmel korral on talle andeks antud. Mängijate kirja abil jõuame nüüd võib-olla lahenduseni.

Säärast käitumisstiili korvpalliringkonna – nii kolleegide, mängijate, kohtunike kui ka funktsionääride – suhtes ei saa aktsepteerida. Tõin avalikus kirjas välja üksikud Sõbra öeldud laused. Tema sihtmärgiks on olnud väga paljud. See pole normaalne.

Toon näite. Serblased ja horvaadid on vihavaenlased. Vestlesin kord pärast üht mängu

Saraatovis horvaadist treeneri Neven Spahijaga. Ta küsis lõpetuseks, kas lähed siit otse koju. Vastasin, et jään paariks päevaks Dušan Ivkovici (serblane – toim) juurde Moskvasse. Spahija ütles: tead, me pole küll parimad sõbrad, aga ta on väga hea treener. Tervita teda minu poolt.

Sellisest suhtumisest on meil palju õppida, Spahija ei öelnud ühtegi paha sõna.

Miks sa pole varem mõne teise Eesti treeneri ebaviisakale kõnepruugile tähelepanu juhtinud? Näiteks Allan Dorbeku käes on tüdrukud-naised nutnud.

Rõhutan: kui sõimatakse kokku-lepitud asjade mängu ajal tegematajätmise tõttu, saavad mängijad sellest aru. On väga suur vahe, kas treener paiskab ütlused välja mängus emotsiooni pealt või muul ajal. Isiklikult pole ma kunagi lugu pidanud treeneritest, kes ei suuda ükskõik mis olukorras vältida labaseid väljendeid.

Praegu tunnustad Kangurit, Arbetit, Taltsi, keda omal ajal beibedeks nimetasid. Kas tagantjärele vaadates oli see hinnang õigustatud?

Nad olid siis umbes sama vanad kui U20 mehed praegu. Võib-olla tuli neile mõni asi liiga lihtsalt kätte, nad kuulsid pidevalt juttu sellest, et kohe-kohe pääsevad NBA-sse. Nad on juba ammu saanud äärmiselt professionaalseteks mängijateks. Minu nägemuses võinuks nende areng olla kiirem, kui nad oleks teinud individuaalset tööd.

Sõber on viimastel aastatel kuulunud ka meestekoondise treeneriteringi. Millisena näed Eesti võimalusi 2015. aasta EM-finaalturniiril?

Meeskond on kokku mänginud ja karastunud. Kõige tähtsam, et kõik oleks terved. Vajame pikemat pinki, sest valiksarjas mängisime 7-8 mehega ja iga mängu järel oli mitu vaba päeva taastumiseks. Finaalturniiril tuleb mängida kuue päevaga viis mängu ning siis vajame vähemalt kümmet enam-vähem võrdväärset mängijat. Ka psühholoogilises plaanis on turniir kordades raskem. Kõik mehed saavad kahe aasta võrra kogenumaks ja loodan, et eesliini saame paar meest Rauno Nurgeri ja Janari Jõesaare näol juurde. Miks mitte veel kedagi. Kuigi Tiit Soku ja Alar Varraku lepingud on lõppenud, on mõlemad mehed teinud väga head tööd ning nende jätkamine oleks vajalik. Hea õnne korral on võimalik päris korralik koht.

Tegutsed koos Üllar Kerdega Moskva Dinamo süsteemis. Ütled, et saad sellega ka Eesti korvpallile kasulik olla, kuidas?

Mind kutsuti strateegiliseks juhiks ja ekspertkomisjoni esimeheks. Kutsusin sinna Kerde ja Tarmo Tiitsu, sest mõlemad on oma ala tõelised spetsialistid. Seal on loomisel suur süsteem, korvpalliakadeemia 1000–1200 õpilasega. Sajad noored on juba töös. Eesti paremaid noori saaks sinna näiteks suvel kuuks ajaks laagrisse saata. Nad saaksid tugevas seltskonnas treenida ning mõistaksid, et pääs Eesti noortekoondisse ei tähenda veel Euroopa korv-palli tippu.