Näitus "Eesti tennis 100" Tartu spordimuuseumis. (MARI LUUD)

Ehk te teate, et tennises on löögid eeskäsi ja tagakäsi. Kui peaksite kirjeldama, et millised need löögid on, eksiksite rängalt. Nimelt tennises lüüakse eeskätt tagant ja tagakätt eest, kuigi tegelikult tuleb eeskäe ajal käsi tagant ja tagantkäe puhul eest.

Vähemalt minu jaoks.

Kuid sellised keerulised olukorrad selgitavadki tõenäoliselt, miks mõned asjad eriti nooblilt välja ei tule.

Näiteks lüües liikumise pealt eeskätt tuleb mõelda: kust see käsi nüüd tulema pidigi, kuidas peaks olema reket, käe liikumise trajektoor koos reketiga, jalad (lisaülesanne: vaheta jalgade asend ära, sa seisad nagu tohman), pilk, vasak käsi, parem käsi, keha, keha palli suhtes ja kõht treeneri suhtes ning üleüldse see, kas sa liikusid palli suunas pikkade ja seega tõenäoliselt ebatäpsete või sobivalt lühikeste ja tihedate sammudega.

Kui see nimekiri saab läbitud ja reket tabas kas sinu oskustest või puhtast juhusest tulenevalt palli, käivitub uus nimekiri, kus esikohal irvitab käe liikumine edasi, et löök või siis swing oleks täiuslik ja saaks õigesti lõpetatud.

Lisaks on muidugi veel kümme asja, mida meeles pidada, kuid kui nende loetlemist jätkata, saabki veeb täis ja poliitikud ei saa enam Facebooki postitada.

Küll aga onswingi lõpetamine koos pallile külje alla ronimisega minu suurimaks nörritajaks. Nii, kui reket palli tabab, tahaks sooritust imetleda ja käsi jääb seisma. Kõige imelikum on, et jalgpallis ja korvpallis on viske lõpetamine või jala liikumine pärast palli tabamist igati loogilised tegevused, kuid tennises ei tule kohe mitte kuidagi.

Lühidalt on tennis tõepoolest tehniline ja nüansirikas ala.

Seega pole imestada, et kommentaator mängija kirjutas ühe Kai postituse juurde, et „Mõttetu ala, kuna vajab aastaid 3 x nädalas harjutamist enne kui tehnika kätte saad."

Tegelikult ei pea harjutama ja selles peitub tennise suurim võlu. Printsiip on lihtne – aja pall üle võrgu.

Sisuliselt lähevad sellesse „mängi nagu tahad" nimekirja alad nagu jalgpall, korvpall, keegel, sulgpall jms, kus reeglistik on lihtne ja loogiline ning vajadusel paindlik.

Seega on tennist võimalik alati toksida, võib-olla pole just kõige kaunim vaadata, kuidas sa seda palli taga ajad või servid, kuid ega tuhanded naisaustajad sind tõenäoliselt jalust maha jookse ka siis, kui lamad oma lumelauaga kuskil hunnikus ning 4-aastased plikad ja poisid sinust samal ajal nagu kännust mööda liuglevad.

Pole ka vähetähtis, et isegi vastase märgatavalt kõrgem tase pole üldjuhul takistuseks, kui vastaseks pole just hullunud pilguga saavutussportlane, kes peab iga punkti võitma.

Kõige olulisem on aga – tennist mängitakse talvel siseruumis. Olles viimased ei-tea-mitu-aastat enda jalgu ja põlvi lõhkunud jalgpalli Tartu kunstmuruväljakutel pallides, kus talvel on väljakute lahutamatuks osaks jää ja lumi (üks kohalik spordifunktsionäär ütles selle kohta, et jää tulebki jalgpalluritele kasuks, sest aitab koordinatsiooni parandada, johaidii!), on kuivas ja soojas hallis sportimine lust ja lillepidu.

Kui nüüd saaks selle ees- ja tagakäe loogika ka ära muudetud...

P.S. Tuleb tunnustada meie treenerit Taavit, kes kohe pärast minu kurtmist, et ees- ja tagakäe loogika on paigast ära, hakkas mulle harjutusi õigesti ütlema. Oli abiks küll.

Martin ja Kai harjutavad tennist Tondiraba tennisekeskuses.

Jaga artiklit

1 kommentaar

T
tanel  /   23:10, 11. nov 2013
Heia-need kolm 19 sajandi lõpu ja kaks 20 saj alguse puureketit pildil on vist kodanik Kirsi omad?!
Tema reketinäitus on ka RAM tennisekeskuses väljas ja neid seal pole näha...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis