Pille Raadik – jalgpallur, kohtunik või hoopis treener?

Eelmisel aastal Eesti parimaks naisjalgpalluriks valitud Pille Raadik tuli hiljuti Ålandi võistkonnas Soome meistriks. Kõva saavutus. Eriti arvestades, et jalgpalli juurde jõudis naine üsna hilises eas – alles 16aastaselt.

Kehrast pärit sportlik piiga tegeles enne jalgpallini jõudmist erinevate spordialadega. «Mulle meeldis trenni teha, seega proovisin Kehras kõike, mida tüdrukud vähegi teha said. Korvpall, võrkpall, karate… Poistega käisin käsipalli mängimas,» meenutab ta.

Ainus spordihull

Jalgpallini jõudis särasilmne neiu alles varateismeeas ja sedagi juhuslikult. «Suvel ei saanud Kehras midagi teha, aga kord nägin, et staadionil mängivad tüdrukud jalgpalli. Liitusin nendega ja natuke pelgasin seda ala, kuid tasapisi kadusid teised alad kõrvalt ära.»

Paljulapselisest perest pärit Raadik on ainus, kes spordiga aktiivselt tegeleb. «Õed-vennad ei ole mul isegi spordihullud. Aga vanemad toetavad mind täielikult.»

Praegu kaitsjana mängiv Raadik proovis alguses läbi kõik positsioonid, Eesti U19 koondist on ta esindanud lausa väravavahina. Oma sportlasteele kaasaaitajaid näeb ta eelkõige Eesti meestekoondise mängijates.

«Särke mul kodus ei ole, aga mulle meeldis vaadata, kuidas mängisid Martin Reim ja Raio Piiroja. Olen ise ka Piiroja-sarnane jõulisemat tüüpi mängija. Ta on hea liider seal taga!» kiitis Raadik.

Karjääri algusaastail JK Piraajas, Tallinna Kalevis ja Floras pallinud Raadik hakkas mängimise kõrvalt ka kohtunikuks ning seda just meeste kohtumistes. «Naiste mängudel oli vaja ainult peakohtunikke, seega anti mulle meeste mängud. Praegu mängijanagi jälgin, mida kohtunik teeb ning aeg-ajalt reageerin enne teda, kui lipp üles tõstetakse.»

Et temast veel täiskohaga vilenaist ei saa, kindlustas 2011. aastal saadud pakkumine Soomest. Täpsemalt Ahvenamaalt, Åland Unitedi klubist. 26aastane sportlane tunneb, et see andis tema jalgpallurikarjäärile uue hoo.

«Et ma alustasin nii hilja, siis tunnetasin kohe seda vahet, kui teised on juba 5-6aastaselt pihta hakanud. Samas ei ole tegu päris proffide naiskonnaga – mõni elab mängimisest ära, ma ise tegin ühes firmas lisatööd.»

Eestiga ei anna võrrelda

Inglasest treeneri käe all on Ahvenamaal treeningud küll intensiivsed ja mahukad, kuid tulutoovad. «Keskendume asjale sajaprotsendiliselt. Kui teeme iga aastaga paremaid tulemusi, on ka rahalisi võimalusi rohkem. Klubisse panustamise mõttes ei saa paljud Rootsi klubid meile vastu, rääkimata Eesti omadest,» rääkis ta.

Eelmisel hooajal sai Åland hõbemedali, sellel aastal kulges teekond kullani näiliselt muretult. Põhihooaja 18 mängust võideti 15 ja viigistati kaks. Nii-öelda tiitliringis ehk põhihooaja esimese kuue naiskonna osavõtul toimuvas lisaringis võideti neli kohtumist, viimane viigistati.

«Eelmisel aastal jäi meil kõigest üks punkt tiitlist puudu. Hooaja keskel tuli pingeline aeg, kõik ootasid, et me mängiksime hästi. Rasked mängud olid, närvirakke kulus,» meenutas Raadik.

Meistritiitliga kaasnes Åland Unitedile ka koht naiste Meistrite liigas ning seda õhku saab nuusutada ka Raadik, kes sõlmis äsja klubiga uue, ühe aasta pikkuse lepingu.

Samuti innustab Raadik kõiki jalgpallitalente end välismaal proovile panema. «Uks on lahti, nooremad näevad, et kõik on võimalik. Mõningal määral võib naiste lahkumine Eesti liigat nõrgendada, kuid tugevad ja head mängivad tulevad ju kunagi tagasi.»

Peagi kehakultuurimagistri-õpinguid lõpetav Raadik kinnitas, et jalgpall on tema elu. «Praegu on suurem soov siiski mängida ja vaadata, kui kaugele jõuan. Samas ei ütleks ka treeneritööst karjääri lõppedes ära, mul on juba UEFA B-kategooria treeneripaberid.»

Tõsine nägu ei tähenda emotsioonitust

Tähelepanelik vaataja saab aru, et koondise piltidel ei näe Pille Raadiku näol naeratusekübetki. Miks? «Enne mängu tuleb tõsine olla. Läheb ju andmiseks!»

Eesti naiste jalgpallikoondis on harjunud selle üle ka nalja heitma. Viimati jõudis Facebooki avarustesse vemp, kus keegi Raadiku profiili alt sisse logituna märkis, et neiu on rase. Tõele see ei vastanud, kuid peatreener Keith Boanaski kommenteeris: «Will it smile» (Kas ta (laps-) naerataks?»)

Küll on Raadik nii mängu ajal kui ka pärast seda emotsionaalne. «Kui mäng ei õnnestu, olen endas väga pettunud,» kinnitas ta. «Kõik oleneb mängijast. Mõni ei näita midagi välja ja tõmbub endasse. Mina võin aga plahvatada.»