KOONDIS: Eesti laskesuusatajad Kauri Kõiv (vasakult), Roland Lessing, Indrek Tobreluts, peatreener Maris Cakars, Kristel Viigipuu, Grete Gaim ja Darja Jurlova. Foto: MATI HIIS
Talisport
22. november 2013, 07:00

Cakars: Sotšis peab olema ka Eesti jumal, kes meid ei hülga! (3)

Laskesuusatajate treeneri sõnul on tõstetud treeningu intensiivsust

Eesti laskesuusakoondise peatreeneri Maris Cakarsi kinnitusel on tema hoolealused olümpiahooajal pigistanud piiratud võimalustest maksimumi. «Koondises loodreid pole, kõik töötavad südamega,» rõhutab Cakars.

7. veebruaril algavaks Sotši olümpiaks hakati põhja laduma kevadel Elvas, kus põhitähelepanu läks laskmisele.

«Tulge ja vaadake, treeningutel lasevad kõik hästi,» räägib Cakars. «Võistlustel mängib psüühika suurt rolli. Just meie noortele tüdrukutele saabub olümpia natuke liiga vara, kahe aasta pärast oleks neil lihtsam.»

Et olümpia toimub merepinnast 1500 meetri kõrgusel, on laskesuusatajad kaks korda käinud keskmäestikus harjutamas: esmalt Anterselvas ning siis Obertilliachis, kust siirduti otse Ramsausse.

«Treeningud muutusid intensiivsemateks,» lausub Cakars.

«Eks hooaeg näita, kuidas see mõjus. Väikse riigina on meil tagasihoidlikumad võimalused kui sakslastel ja venelastel, me ei suuda pidevalt häid tulemusi näidata.»

Lessing: vana koer pannakse magama

MK-sarjas, mille avaetapp algab pühapäeval Rootsis Östersundis, loodab Cakars pidevalt kedagi punktikohal näha. Koondislaste taset peab ta ühtlaseks.

«Praegu ei oska küll öelda, kes on võistlustel parim ja kes kõige halvem, see puudutab nii naisi kui ka mehi,» arutleb Cakars.

«Loodetavasti saab naiskonna liidriks Kadri Lehtla.»

Tippvorm rihitakse mõistagi olümpiaks. «Eesmärk on koht 20 parema hulgas. Sotšis peab olema ka Eesti jumal, kes meid ei hülga!» räägib Cakars muigamisi.

Koondise vana kaardiväe värvikaim esindaja Roland Lessing leidis motivatsiooni kahest eelmisest hooajast, mis ebaõnnestusid.

«Vanad koerad pannakse magama, aga pole viimase süsti tegijat. Üks tegelikult on, ta elab minust 300 meetri kaugusel,» arutleb 35aastane sportlane, vihjates Kalev Ermitsale.

77 päeva enne olümpiat ei osanud Lessing seisu hinnata. «Mäestikulaagrites ei käinud, proovisin suvel lihtsalt suusatada. Kas olen mägedes või mitte, pole 20 aasta jooksul mingit vahet näinud. Verenäidud on kogu aeg kõrged ja funktsionaalsus vahel kehvemgi. Plaan sai paika pandud koostöös Cakarsiga.»

Tuleviku suhtes on olümpiatalv Lessingule erilise kaaluga. «Eksisteerib võimalus, et jätkan. Paika on pandud kindlad parameetrid. Kui paar korda esikümnesse sõita, tuleks ju jätkata. Teises mõttes on parameetrid ebareaalsed: mõni võib öelda, et Lessing tuleks hullumajja saata! Mitu aastat on täiesti metsa läinud, aga loodan ikka edasi.»

Viiendale olümpiale pürgiv Indrek Tobreluts loodab Sotši mängudel parandada senist parimat kohta ehk 31. «Vanus – 37 – pole takistus, tervis on vastu pidanud. Peab lootma ka õnnele. Meie pole favoriidid, aga võime ka tugevaid üllatada.»

Ränk kukkumine lõi Kõivu plaanid sassi

Mullusel MMil eestlastest edukaimalt esinenud Kauri Kõivul tuli augustis Anterselvas treenides ette kukkumine, mis ta plaanid veidi sassi lõi.

«Väga rumal olukord, sest tegin rullsuuskadega juba lõdvestussõitu. Rull läks vastu käbi ja et vältida asfaldil veriseks kukkumist, suunasin end tee kõrvale. Sain õla pihta kõva paugu ja mõnda aega õlaliiges hästi ei liikunud.»

Olümpiaks tippvormi sihtiv Kõiv pole eesmärki paika pannud, aga ta arvas, et meie laskesuusatajate parima koha olümpial (Aivo Udras oli Lillehammeris 16. – toim) võiks üle sõita.

«Tulemus sõltub eelkõige sellest, palju tiirus eksimusi koguneb. Aga kui läbin 20 kilomeetri distantsi nulliga ja tuleb 16. koht, siis olen pettunud,» nõuab Kõiv endalt ka korralikku suusakiirust.