Foto: AFP / Scanpix
Tennis
26. november 2013, 13:41

Martini neljas nädal: viletsal mängijal segavad munad ka

Pealkirjas on muidugi parafraseeritud vanasõna ja tantsimist, kuid kehtib praegusel juhul mängimise kohta. Minu mängimise. Tennist. Vastasega, kes ei löö erinevalt treenerist palle ehk kõige sobivamasse kohta.

Igatahes olen ma tõenäoliselt päris hea trennimängija ja võrdlemisi kehv pärismängija ning küsimus on, et mis nende kahe tegevuse vahel niivõrd kardinaalselt muutub.

Haarame õlekõrrest ja küsime abi kunstnikelt. Eilsel NO99 etendusel "Esimene lugemine: "Ministri viimased päevad"" koputas minister endale oimukohale (esimene kord mööda) ja ootas, et kas kaja tuleb. Ei tulnud, millest minister järeldas, et juristi aju on korraliku suurusega. Kuid kaja tuli ... mitte küll kohe, kuid tuli.

Mõistujuttu kokku võttes – tõenäoliselt miski seal kupli all logiseb. Teine variant on, et info kogus, mida aju proovib töödelda, on muutunud liiga mahukaks ja kuskil tekib kogu aeg lühis.

Sest löögid, mis trennis tulevad välja võrdlemisi normaalselt, ei taha kuidagi õnnestuda vastasega mängides. Isegi sellised löögid, mis pole mõeldud punkti võitmiseks, vaid korralikuks vastumänguks. Kusjuures pole vahet, et kas pikaks või võrku, suhteliselt võrdses koguses.

Miks? Kui teaks, küll oleks hea, on lõõritanud armastusest lauljad.

Oletan, et probleem on loogikas, kuidas üht või teist lööki teha. Ehk soovis teha korrektselt, mistõttu jääb puudu aega ja nii ongi tabamused sellised vildakad. Raviks on tõenäoliselt ainult rohkem mängida ja harjuda.

Samas positiivne on paranev serv ja seegi, et löögil tehtud vead on üha arusaadavamad ehk mõistad, kas olid pallile liiga lähedal või kaugel või kas reket tuli ülevalt alla ja siis üles või liikus otse vastu palli, kas hoie oli õige, kas tõmme liikus lõpuni jms...

Seega – kui varem sai lihtsalt lahmitud, siis nüüd on tekkinud arusaamine, et miks sa midagi teed. Selle peale annab ehitada küll.

Siinkohal natuke nüüd ka Kaist: [(noor) (daam)] on juba vähemalt korra ja kindlasti ka tulevikus rõõmustanud töövõitude üle, et ta on mind kahes trennis alistanud (mõlemad matšid 6:11). Agusihvkalikult kõik ausalt ära rääkides, jah, tõepoolest on nii läinud. Ja kuigi tal on nendes mängudes teatav (naiselik) eelis, siis jõle häbi on küll. Kavatsen ennast parandada. Juba sellel nädalal.

Martin ja Kai harjutavad Tondiraba tennisekeskuses.