Rannajalgpalli MM Eestisse!? (2)

Eesti üritab teekonda astuda sammukaupa. «Leidsime, et mõistlik on kõigepealt proovida aasta või kahe jooksul korraldada üht Euroopa meistrivõistluste etappi. Vaatame, millised on finantsnõuded ja tingimused võistlusväljakule,» räägib Sirel.

Küll aga on vutiliidu peadirektori sõnul raudkindel, et ühtegi muud jalgpalli MM-finaalturniiri Eesti lähiaastatel läbi viia ei suudaks. «Isegi U17 või U20 MMi korraldusõigust on oluliselt keerulisem saada,» tõdes Sirel.

MMi ei anta Eestile kehva ilma tõttu?

Rannajalgpalli MM on suhteliselt lihtsakoeline – sinna kvalifitseerub 16 (võrreldes pärisjalgpalliga märgatavalt väiksemate liikmete arvuga) meeskonda ja ehitatakse üks staadion, kus peetakse kõik mängud.

Aga raha on tarvis ka selle jaoks, sest areen peab mahutama vähemalt 4000 pealtvaatajat. Tänavu toimus rannajalgpalli MM-finaalturniir Tahitil, kus areen pandi püsti riigi raha eest. Metallkonstruktsiooniga staadion läks maksma umbes kaks miljonit eurot, said teada Tahitil peetud võistlust külastanud Sirel ja Eesti rannajalgpalliliidu esindaja Reigo Tõnsberg.

«Kui rääkida Eestis turniiri pidamisest – olgu kohaks siis Pärnu või mõni teine paik – siis peaks kohalik omavalitsus olema suuteline väljaku ehitama. See on eeldus, et jalgpalliliit võtab omapoolse riski ja korraldab seal turniiri.»

Muuseas, rannajalgpalli ei pea mängima üldse mitte rannas. MMi korraldanud Papeete linnas supelranda pole ja staadion oli rajatud sadama kõrvale väikesesse parki.

Eestile hea reklaam

Staadioni asukohast – selle võib ju ehitada ka Muuga sadamasse! – hoopis suurem probleem on Eesti ilm. «Tahitil oli päeval,

öösel ja meres kogu aeg 25 kraadi sooja. Meil juhtub suviti, et Pärnus on 12 kraadi ja vihm. Jalgpalli võib ju siis mängida, kuid publikut pole,» selgitas Sirel.

«Otsuse teeb FIFA, kes võib öelda: kuulge, poisid, teil sajab siin vihma ja on lumi maas, te ei saa seda õigust! Siis pole midagi teha.»

Publik on rannajalgpallis võtmetähtsusega. FIFA eeldab, et igat MM-finaalturniiri matši jälgib kohapeal vähemalt 4000 pealtvaatajat. Tahitil publikuga probleemi polnud ning võõrustajate meeskond tuli tänu sütitavale kaasaelamise suisa neljandaks.

«Tahitil olid mängud tulede valgel õhtusel ajal. Inimesi käis palju. Tundus, et enamik pealtvaatajatest mängust küll väga aru ei saanud, kuid omadele elati tohutult kaasa,» muljetas Sirel, kelle sõnul oleks Eestil võimalik end üpriski laia telehuvi pälviva rannajalgpalli MMi korraldamisega reklaamida.

2015 korraldab MMi Portugal ning 2017 ilmselt mõni riik väljaspool Euroopat. 2019 peaks aga järg kirjutamata reegli alusel olema taas Euroopa päralt. Äkki tulebki jalgpalli MM Eestisse?