Kas Eesti parimate naisjalgpallurite valimise süsteem vajaks reformi? (4)

Eesti meisternaiskonna Pärnu JK peatreener Jüri Saar ning naiste meistriliiga raudvara Põlva FC Lootose president Indrek Käo leiavad, et jah. Samas rõhutavad mõlemad mehed, et 2013. aasta valikutele (parim naisjalgpallur Getter Laar ja naiste meistriliiga parim mängija Elis Meetua) nad vastu ei vaidle, vaid üldjoontes nõustuvad. «Näen üldisemat kitsaskohta ja arvan, et süsteem võiks olla sarnasem parima meesjalgpalluri valimisel kasutatavale. Näiteks võiksid valijateks olla seitsme meistriliiga naiskonna peatreenerid,» sõnab Käo.

Laiapõhjalisemat valimit toetab ka tänavu Pärnu naiskonna Meistrite liiga põhiturniirile juhtinud Saar. «Kui tänavused võitjad välja kuulutati, siis ma ei viitsinud mõelda, kas nii oli õige, sest mis ma tühja ikka mõtlen! 10 aasta eest mulle vahel helistati ja küsiti arvamust, sest jalgpalliliidu juhatuse koosolek käis ja oli vaja võitja kiiresti ära otsustada. Meesjalgpalluri valimisel on süsteem selgem ja õiglasem,» räägib Saar.

Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht tõdeb, et ühtegi ettepanekut süsteemi muutmiseks pole nendeni naiste komisjoni või muu kanali kaudu jõudnud. «Aga naiste meistriliiga parima mängija valimisel läheme järgmisest aastast usutavasti üle analoogsele valemile meestega – võitja selgub kõrgliiga peatreenerite hääletusel. See tundub mõistlik,» sõnab Uiboleht.

Aasta naisjalgpalluri valimisega on lugu keerulisem. Näiteks sõltumatuid eksperte (sh naiste jalgpalli hästi tundvaid ajakirjanikke) pole kuskilt võtta. «Harrastajate arvult on Eesti naiste jalgpall praegu samal tasemel, kus meeste jalgpall 15 aastat tagasi,» märgib Uiboleht.

Alaliit on ettepanekutele avatud, ent hetkel veendunud, et kõige paremat ülevaadet Eesti naisjalgpalluritest omab koondise peatreener Boanas ja seetõttu ongi see ülesanne talle usaldatud.