Talisport

TEERAJAJAD: Eesti suusahüppetüdrukud tahavad lennata sama kaugele kui mehed (12)

Ats Kuldkepp, 3. detsember 2013, 07:00
TULEVIK: Treener Olev Roots usub, et Annemarii Bendi (vasakult), Sandra Sillaste ja Triinu Hausenberg suudavad Tehvandi hüppemäel 100 meetrini küündida. ALDO LUUD
Oktoobris levis teade, et 13aastane Sandra Sillaste püstitas Tehvandil 71 meetriga Eesti naiste suusahüpperekordi. Tegelikult on Lõuna-Eestis üles kasvamas terve tüdrukute põlvkond, kes üritab Põhjamaadele järele jõuda ja kunagi ise tegusid korda saatma hakata.

Medalitest ja rahvusvahelistest võitudest on Sillaste, Annemarii Bendi (12) ja Triinu Hausenbergi (11) puhul veel vara rääkida, aga treener Olev Roots on ühe sihi siiski paika pannud. Tehvandi K90 mäelt tuleks millalgi 100 meetrit ära hüpata! «Kui siin sada täis saada, võime julgelt ükskõik millise välismaa mäe peale minna,» räägib Roots, kelle käe alt on tulnud ka kahevõistlejad Kail ja Han-Hendrik Piho ning suusahüppaja Martti Nõmme.

Enne kaob hirm, siis tulevad pikad hüpped

Kuidas eduni jõuda? Ikka tööga ja trenni lõhub kolmik usinasti. Näiteks suvel tegid kõik Tehvandi mäe pealt 350 hüpet, talvistes treeninglaagrites suusatatakse päevas maha 30 kilomeetrit. Bendi lõuatõmmete rekord on 15, Hausenbergil koguni 29! «Isegi paljud poisid ei tõmba nii palju. Ega üldfüüsilise trennist niisama ära ei minda, ikka higi on otsa ees,» kiidab Roots.

Suusahüpped on ala, kus kehakaalul on suur roll ja dieet viiakse tihti ekstreemsusteni. «Õnneks meil kaaluprobleeme ei ole. Tõsi, Sandra peab juba ennast jälgima hakkama, tal on juba pikkust ja kaalu korralikult. Ei saa kahe suupoolega magusat sisse ajada,» hindab Roots.

«Krõpse ja selliseid asju sööme väga vähe. Aga ei saa öelda, et üldse ei söö. Muidu on tavaline kodutoit: juurviljad, kartulid, liha,» kirjeldab Sillaste menüüd.

Tehvandi hüppemägi on maailma mõistes pisike, aga tavainimese jaoks ikkagi hoomamatult kõrge. Kuigi loo kangelased on keskmisest palju julgemad, ei ole neilgi üleminek aina suurematele mägedele päris valutult kulgenud. «Lõplikult kadus hirm eelmisel aastal, esimestel hüpetel tuli ikka kartus sisse. Alguses oli vahepeal nii, et ei tahtnudki siia tulla,» meenutab Sillaste.

Kolmikust noorim Hausenberg pole Tehvandi mäega veel sina peale saanud ja maandub tavaliselt 40–45 meetri peale. Küllap muutuvad need numbrid ajapikku suuremaks, sest tüdrukud kinnitavad ühest suust, et kui hirmutunne kaob ära, siis tulevad ka kauged hüpped.

Ega poistega pole treeneri sõnul oluliselt teistmoodi, sest vastutuul mõjutab ka neid. Kes julgeb lõpuni välja minna, kes ei julge.

«Esimesed 100 hüpet ongi selleks, et hirmutundest lahti saada ja kiirustega harjuda. See oli väga hästi näha suvel, kui tulime nädalasesse laagrisse, esimese kolme päeva ja 60 hüppe jooksul ei tulnud kuidagi pikki hüppeid. Alles 4–5 päeval hakati paugutama,» täiendab Roots.

Ühe harjutuskorra ajal tehakse 10–12 hüpet, mis võtab tavaliselt tüdrukutest mahlad välja. «Kui 12 hüpet on tehtud, siis naerunägu enam peas ei ole,» väidab treener.

«On ikka! Kui hüpped on hästi läinud, siis on küll hea meel,» pareerib Bendi.

Esmaüritajatel kerge pole

Oluline, et ühtegi hüpet ei minda tegema poole jõuga. Eesmärgiks peab alati olema vana rekordi ületamine või vähemalt kordamine. Kui 100 meetrit on tulevikumuusika, siis sel talvel loodavad Sillaste ja Bendi küündida 85 meetrini. Roots parandab, et esimene peaks 90 meetrit täis saama.

Treeneri nõudlikkuse põhjus on lihtne, veebruaris plaanib Sillaste kaasa teha Lahtis Kontinentaal karikasarja etapil, kus Rootsi sõnul pole alla 90 meetrise tulemusega punktidele erilist lootust tulla. Aga just see on eesmärgiks seatud. Ülesanne on tõesti raske, sest kui Eestis on naiste suusahüpped veel lapsekingades, siis näiteks Soomes ja Norras on tekkinud juba tugevad traditsioonid.

Traditsioonide puudumine tähendab ka palju isetegevust ja toetajate vähesust. Vaid Võru ja Sõmerpalu valla ning Võru spordikooli abile loota saav Rootsi grupp (kokku 16 poissi ja tüdrukut – toim) harjutab peamiselt Võru sisehallis, Kubija järve lähedal suusatatakse ja hüppamisega alustatakse Võrust 6 km eemal olevatel Andsumäe nõlvadel. Seltskond korjatakse Võrumaalt kokku peamiselt Rootsi autoga, vahel aitavad ka lapsevanemad.

Roots tunneb ka ise, et tüdrukutel on soov midagi vahvat ära teha. «Kui 50meetriselt mäelt 90sele minek oli vaevanõudev, siis Tehvandi omalt 120meetristele on selle kõrval oluliselt lihtsam,» lõpetab ta.

Annemarii Bendi

Sündinud 29. märtsil 2001 Võrus

Õpib Osula põhikooli 6. klassis

Alustas suusahüpetega 2009. aastal

Sandra Sillaste

Sündinud 22. detsembril 1999 Võrus

Õpib Puiga põhikooli 7. klassis

Alustas suusahüpetega 2006. aastal

Triinu Hausenberg

Sündinud 5. oktoobril 2002 Võrus

Õpib Võru I põhikooli 5. klassis

Alustas suusahüpetega 2009. aastal

12 KOMMENTAARI

ü
Üks tüdruk neist kolmest 5. detsember 2013, 21:02
Suur aitäh teile kes meile edu soovivad! Tõsi varustus on väga kallis. aga kui kellelgi on soovi toetada siis võite kirjutada siia ja ma otsin Teid facebookist üles.
Aitäh! :)
M
/ 23:35, 3. dets 2013 4. detsember 2013, 00:23
Matkale jah, 20 km pole midagi erilist - aega terve päev, ja liikumiskiirus väga aeglane, koormus ainult esimesele, kes ajab rada sisse, teised saavad...
(loe edasi)
Loe kõiki (12)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee