NAERATAB: Andrus Veerpalu 2012. aasta juunikuus Tallinna lennu­jaamas, rahvusvahelisest spordikohtust tunnistuste andmiselt kodumaale naasnuna. Foto: TEET MALSROOS
Talisport
10. detsember 2013, 07:00

Nool ja Tõniste: kohtu­võidu ülesseadmisega tehti Veerpalule karuteene (45)

Eesti Televisiooni vahendusel näeme juba mõnda aega üleskutset valida aasta spordihetk ning lausa esimesena reklaamitakse suusataja Andrus Veerpalu õigeksmõistmist spordikohtus. Olümpiamängude medalimehed Jüri Jaanson, Erki Nool ja Toomas Tõniste taunivad säärast valikut.

Nad saatsid personaalse kirja rahvusringhäälingu juhtkonnale, kuid sealt liikus see edasi ning eilses Postimehes tõdes nimetatud kolmik, et kohtuvõidu ülesseadmine tõeliste spordisündmuste kõrvale on kohatu.

Noole ja Tõniste kinnitusel on nende personaalse kirja suure kella külge panemisega tehtud 2011. aastal dopingukahtluse küüsi sattunud Veerpalule karuteene, sest vana asi kaevati uuesti üles.

«Ärgem toogem mängu Andrus Veerpalu kui inimest ja persooni. Ma pole üldiselt netikommentaaride lugeja, aga täna sirvisin neid üle hulga aja. Pooled sõimavad Erki Noolt ja teine pool Andrus Veerpalu,» rääkis Nool.

Tõniste sõnul pakuti rahvusringhäälingu juhtkonnale, et Veerpalu kohtuvõidu võiks nominentide seast lihtsalt vaikselt maha võtta.

ERRi sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer ja EOK peasekretär Siim Sukles arvasid Postimehes, et pole riigikogu liikmete määrata, mis sündmused peaks olema nominendid ning mida rahvas võib valida ja mida mitte. Ning lisasid, et tegemist oli emotsioone pakkunud sündmusega.

Dopinguteemadel pole sporti asja

Endised spordisangarid – Nool on võitnud olümpiamängudel kuldmedali, Jaanson ja Tõniste kumbki kaks kahvatumat karva autasu – ei nõustu nendega.

«Lisaks sõnavabadusele juhin tähelepanu asjaolule, et me saatsime kirja endiste sportlastena. Tunneme ja hindame spordi sisulisi väärtusi ning sellest lähtudes võtame ka sõna,» võttis Jaanson kolme mehe seisukoha kokku.

«Nii nagu spordi juurde

ei ole asja dopingul, nii ei ole eetiline ka dopinguga seotud teemade esitamine spordikonkurssidele. Emotsioonid

võivad olla kui suured tahes, teatud asju lihtsalt ei sobi ega tohiks teha,» lisas aastatel 1988-2008 kuutel olümpiamängudel osalenud sõudelegend.

Sündmus on näiteks kettaheitedraama

1988. ja 1992. aasta mängudel pjedestaalil seisnud purjetaja Tõniste sõnul võib igas valdkonnas tehtu kohta öelda, et see pole kellegi teise asi. «Ma küsiks teistpidi vastu: kes selline «turakas» oli, kes selle kohtuasja nominendiks pani?! Nõnda kerkivad juriidilised nõksud olulisemaks kui sport ise, hakkame sellega nagu kelkima.»

Jaanson rõhutab, et sääraseid juhtumeid ei saa konkurssidele panna ega neid võrrelda ausates spordivõistlustes saavutatud tulemustega. Ka ERRi juht Margus Allikmaa tunnistas eile Delfile antud intervjuus, et kõige targem olnuks seada kaalukausile võrreldava sisuga sündmused.

2000. aasta Sydney olümpial kettaheitedraama järel kuldmedali võitnud Nool on sõna «spordisündmus» tähenduse osas samamoodi ametniku ja telemehega võrreldes erineval seisukohal: «Kui hüppad latist üle, on see rõõmus sündmus. Kui ajad napilt maha, traagiline sündmus.»

Kui kohtunikud tundide kaupa otsustavad, kas kettaheites astuti üle või mitte? «Jah, sündmus!»

Nool jätkas: «Aastatepikkune kohtusaaga pole sündmus. Kohtuotsus ei võtnud Veerpalult ühtegi medalit ära ega andnud juurde. See oli lihtsalt eduka Eesti sportlase karjääri lõpu tobe peatükk.»

Jaanson resümeeris: «Alustan põhimõtete meenutamisest: dopingul ei ole kohta spordis. Siit ka selline lihtne tõsiasi, et teadlikke dopingutarvitajaid ei saa sportlasteks nimetada, nad on valemängijad. Nii ei pea ma sportlaseks muu hulgas näiteks Lance Armstrongi. Ausate spordivõistluste läbi saavutatud tulemuste võrdlemine dopingukasutamise kohtuvõitudega ei ole pedagoogiline eelkõige noorsportlaste suhtes ega ka sõnumina üldsusele.»