KÕRVALDATUD: Andrus Veerpalu (paremal) kohtuvõidu poolt enam hääli anda ei saa. Foto: Joosep Martinson
Märt Roosna 11. detsember 2013 10:00
Andrus Veerpalu kohtuvõidu esitamine "Eesti aasta spordihetke" konkursile tekitas nii palju kirgi, et lõpuks saatis suusasangar ise Rahvusringhäälingule ja EOKle kirja, kus palus oma kandidatuur eemaldada. Sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeri jaoks sai olümpiavõitja palve kaalukeeleks, ERRi juhi Margus Allikmaa sõnul oli vastav otsus küpseks saanud juba varem.

Tänavu kohtus dopingusüüdistusest priiks saanud Andrus Veerpalu kirjutas, et viimane asi, mida ta soovib, on Eesti inimeste kahte leeri ajamine. "See pole minu võitlus," teatas olümpiavõitja ja palus oma kohtuvõit asendada mõne muu kandidaadiga.

Allikmaa sõnul oli kirja saamise hetkeks vastav otsus juba tehtud. "Majasisesel analüüsil jõudsime otsuseni juba varem," sõnas Allikmaa.

"Mis seal ikka. Vahel tahad parimat, kuid ei tule päris õigesti välja. Sporditoimetuse valik ei olnud päris lõpuni läbi mõeldud – eelkõige olnuks olukord ebamugav Veerpalule endale. Lisaks tekib õigustatud küsimus: kui Veerpalu kohtuvõit oleks aasta spordihetkeks valitud, siis kellele tulnuks õnnitlused üle anda?" Ehk: kas püünele tulnuks kutsuda Veerpalu või kaitseadvokaat Aivar Pilv?

Veerpalu kandidatuuri seadsid ERRi juhtidele saadetud kirjas kahtluse alla olümpiamedalistid Erki Nool, Jüri Jaanson ja Tõnu Tõniste, kelle hinnangul ei ole arukas dopingulugu kõrvuti seada ülejäänud puhtsportlike kandidaatidega, milleks on korvpallikoondise jõudmine EM-finaalturniirile, vutikoondise 2:2 viik Hollandiga ja vehklejate kaks MM-kulda. See kiri lekkis aga meediasse ning asi pandi suure kella külge. "Võib-olla olnuks tõesti veidi kohatu sportlaste peol seda valikut teatavaks teha," mõtiskles Allikmaa, kes ei teinud sporditoimetusele etteheiteid.

"Tihti nähakse otsuste muutmises nõrkust. Minu arvates on see aga tugeva ja terve organisatsiooni tunnus, kui mõnd otsust läbi vaadatakse ja tagasi võetakse."

Sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeri jaoks oli võtmehetkeks siiski Veerpalu pöördumine. "Kui kahekordne olümpiavõitja nii soovis, polnud pikemat mõtlemist," sõnas Kaljuveer, kelle jaoks oli avalikkuse – aga eriti Noole, Jaansoni ja Tõniste – reaktsioon üllatav.

"Ei osanud seda ette näha. Ootasime ju kõik seda otsust hingevärinal. Ei hakka lahkama CASi otsuse tagamaid, see polnud eesmärk. Emotsioone arvestades oli see aga kindlasti aasta üks suuremaid hetki."

Uut kandidaati aasta spordihetke konkursile ei nimetata, kõigile telefonihääletuses Veerpalu kohtuvõidule hääle andnud inimestele lubatakse raha tagastada.

Veerpalu kiri: ma ei soovi tekitada pingeid

Andrus Veerpalu saatis eile ERRi juhatusele, sporditoimetusele ja Eesti Olümpiakomitee juhtidele kirja, kus palub enda võit Rahvusvahelises Spordiarbitraaži kohtus eemaldada konkursilt "Eesti aasta spordihetk".

"Hindan kõrgelt Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt ellu kutsutud konkurssi "Eesti aasta spordihetk".

Tänan Teid usalduse ja toetuse eest, mille märgiks on kahtlemata ka Rahvusvahelise Spordiarbitraaži õigeksmõistva otsuse esitamine antud konkursile. Kahjuks on otsuse esitamine ajanud Eesti inimesed taas kahte leeri, mis on aga viimane, mida soovin. See ei ole minu võitlus.

Kujunenud olukorras on mul palve asendada Rahvusvahelise Spordiarbitraaži otsus käesoleval konkursil mõne teise Eesti spordielu mõjutanud sündmusega. Ma ei soovi, et selle otsuse ümber tekkiv arutelu tekitaks täiendavaid pingeid neile, kes ei ole seda kuidagi ära teeninud. Palun ka avalikkusel mõista, et konkursi "Eesti spordihetk 2013" korraldajad teevad oma tööd parima äranägemise järgi."