Olümpiabossid sportlastele: Sotši olümpial ei tohi protestida ega geisid toetada! (7)

Probleemi iva peitub Venemaa seadustes, täpsemalt hiljuti vastuvõetud pügalas, mis keelab homopropaganda. Ebatraditsioonilise seksuaalsuhete alaealistele tutvustamist keelava seaduse tõttu on Venemaa valitsus ja president Vladimir Putin pälvinud rahvusvahelisel areenil ohtralt kriitikat. Usutavasti on antud episood üks põhjus, miks Saksamaa president Joachim Gauck teatas eelmisel nädalal, et boikoteerib Sotši olümpiat.

Olümpiasportlaste võimalused meelt avaldada on aga väga tagasihoidlikud, isegi olematud, sest olümpiaharta reegel 50 keelab igasuguse poliitilise meelsuse avaldamise ning lubab teisiti talitanud sportlased olümpiamängudelt eemaldada. Tõsi, ROK lubas, et antud reeglit "tõlgendatakse ja rakendatakse mõistlikult ja proportsionaalselt".

ROKi president, sakslane Thomas Bach andis siiski selgelt mõista, et atleedid peaksid oma arvamuse enda teada jätma. "Sportlane ei taha tegelikult end olümpiamängude ajal poliitilistesse vaidlustesse mässida. Tean omast käest, et see on eduka olümpia võti," sõnas 1976. aastal vehklemise meeskonnavõistluses olümpiakulla pälvinud Bach.

Et segadusi vähendada, kavatseb ROK saata kõigile osalevatele sportlastele kirja, kus keelatu ja lubatu must-valgel seisab. Ent pole vaja olla raketiteadlane saamaks aru, et kruvid on Venemaa seadusi saksaliku täpsusega täitvate spordijuhtide poolt tõesti üpris kinni keeratud.

Näiteks kui Rootsi kergejõustiklased Emma Green-Tregaro ja Moa Hjelmer suvisel kergejõustiku MMil suu täiesti lukus hoidsid, aga sõrmeküüned vikerkaarevärvidesse (rahvusvaheline gei-liikumise sümbol) lakkisid, anti neile tungiv soovitus lakk eemaldada, sest säärane žest rikkuvat reegleid.

"Ma ei ütleks, et see oli protest. Minu meelest pigem nagu avaldus. Tundsin, et talitan õigesti," lausus Green-Tregaro toona. Kes iganes soovib Sotšis tema eeskuju järgida või näiteks tavalist vikerkaaremärki rinnas kanda, peab arvestama, et see võib sportlase olümpia enneaegselt lõpetada.