Vitali BernatskiFoto: HERLI OLOP/POKERNEWS.EE
Deivil Tserp 19. detsember 2013 10:00
Endine arst Vitali Bernatski on elus saavutanud vähemalt ühe eesmärgi, tõustes Eesti (meedia)taevasse. Tundmatud objektid tekitavad alati elevust, sestap tähetargad alles otsivad talle väärikat nime.

Kahjuks ei ravinud Bernatski terveks mõnd surmahaiguse küüsis vaevlevat inimest, hoopis vastupidi, ta üritas Eesti kergejõustiklasi kiiremini hauda kupatada, andes neile igasuguse hingepiinata keelatud aineid.

Kui maamunal tatsaks veel Stalin, kes miljoneid kaasmaalasi teise ilma saatis, kõlaks suure tõenäosusega gruusia aktsendiga timuka hüüe: kohapeal maha lasta! Kuid Bernatski elab demokraatlikus Eestis, kus loodi uurimiskomisjon, mis üritab jõuda selgusele, kas endise tohtri väited mingil määral ka tõele vastavad.

Bernatski retoorika on hämmastav. Eilne "Eesti Päevaleht" trükkis ära tema sõnad: "Ma olen kõikidele ajakirjanikele öelnud, et ma ei nimeta ühtegi nime. Sportlased ei puutu asjasse. Ma tahan, et komisjon mõjutaks Margus Kübarat selles küsimuses, mis ta tegi."

Ütlen suure saladuskatte alla Bernatskile, et uurimiskomisjoni eriti ei huvita, mida endine 80 meetri odaviskaja Kübar tegi teie tütrega, seda seltskonda huvitab tunduvalt rohkem, keda endine sportlane teile kliendiks tõi ja mis täpsemalt toimus.

Kuigi mitmed treenerid on avaldanud arvamust, et Bernatski väited on väljamõeldis, et mitte öelda fantaasia vili, siis siinkirjutaja nii resoluutne ei oleks. Küllap on tema jutus ka kübeke tõtt.

Ei julge vanduda, käsi piiblil, et meie spordikuninganna on süütu nagu lasteaia jõulupeoks valmistuv plikatirts. 1970. ja 1980. aastatel oli dopingukultuur Eesti kergejõustikus kuuldavasti üsna räige. Näiteks praeguseks juba manalateele läinud kuuliäss armastas rääkida, kuidas ta ühe käega võttis (dopingut) ja teisega tõukas (kuuli).

Naljakaid lugusid juhtus meie kergejõustiklastega NSV Liidu avarustes. Leidus mehi, kes tellisid staadioni juurde takso ja kihutasid pärast jooksu naelikutega autosse, mis pidi sõidutama hotelli. Nii õnnestus vältida dopingukontrolli. Tasapisi võiks jõuda praeguste stoorideni...

Paraku on need kõik üksnes lood, mida vahel meenutatakse. Nimedest pole õigust rääkida enne, kui suudad kõike faktidega tõestada. Sama jutt puudutab Bernatskit. Kas olete võimeline oma väited faktideks muutma? Kui pole, siis milleks see vaht!