"See oli kohutav valu. Olin nädal aega voodis, ei liigutanud üldse!" (6)

Sepp oli Eestiski harjunud kukelaulu ajal tõusma. Kuid Louisiana State’i ülikoolis tiriseb tema äratuskell juba 4.45. Kolmveerand tundi hiljem rassib 21aastane sportlane jõusaalis, siis hüppab basseini, seejärel istub koolipinki ja pärast loenguid läheb uuesti harjutama.

"Õhtune treening algab nii vara, et kell 16 on päev läbi," räägib Sepp.

"Siis lähen koju, söön, õpin ja varsti heidan magama, sest järgmisel hommikul on vaja jälle samal ajal üles tõusta. Peoleminek on välistatud," lisab ta muigamisi.

Ronis august välja

Sestap ei ole põhjust imestada, miks noor sportlane end esimestel kuudel USAs ebakindlalt tundis.

"Alguses oli väga raske," rõhutab Sepp.

"Aga mul tekkisid ruttu mõned sõbrad ja treener oli hästi toetav. Sealne tiim on müstiline. Üritasin ka toakaaslastele oma muresid kurta. Skype’is rääkisin vanematega ja Heidiga (Eesti treener Kaasik – toim). See kõik aitas. Kui jõuludeks koju tulin, olin uue keskkonnaga kohanenud."

Suureks abiliseks nimetab Sepp endist ülikoolikaaslast Jane Treppi, kes 2009. aasta EMil võitis hõbeda. "Kartsin, et ei saa inglise keeles hakkama. Jane aitas mul sisse elada. Kui mõnest harjutusest täpselt aru ei saanud, siis ta selgitas eesti keeles, mida teha."

Tõeliselt ränk tagasilöök tabas Seppa tänavu aprillis, kui ta jõusaalis kangiga kükki tehes selga vigastas.

"Ei taha neid episoode enam meenutada, see oli kohutav valu," ütleb Sepp.

Kuid lisab vapralt: "Tegime maksimaalset jõudu, selg polnud piisavalt tugev ja käis mingi kraks. Siis olin nädal aega voodis pikali, ei liigutanud üldse!"

Sepp vajub korraks mõttesse, justkui laseks sündmustel silme eest läbi joosta. "Sel perioodil oli paremaid ja halvemaid aegu, vahepeal oli seis päris nukker," jätkab ta.

"Nüüd on kõigest hea rääkida, aga algul mõtlesin, et kuidas ma ülikooli lõpetan, kui olukord nii hulluks jääb."

Endisele tasemele naasmine oli keeruline. "Septembrini andis selg tunda, korraks lõpetasin treeningud, ei saanud pingutada," räägib usinalt eriharjutusi teinud piiga.

"Universiaadil pidin võistluse pooleli jätma. Vahepeal jõusaalis ei käinudki, nüüd on mul eriprogramm. Kartsin, et jõudu jääb väheks, ometi on vees jõudu juurde tulnud."

Kõrge motivatsioon

Võib öelda, et eelmisel nädalal Taanis toimunud lühiraja EMil tegi Sepp imet, jõudes esimest korda elus poolfinaali.

"Suvel ütlesin vanaisale naljaga pooleks, et enne ma ujumist ei lõpeta, kui saan tiitlivõistlusel poolfinaali. EMi eelülesandmisi vaadates nägin kõrget taset ja mõtlesin: oh jah, mis seal ikka... Aga endalegi üllatuseks pääsesin edasi. Ainsana kripeldab, et Eesti rekordist jäi puudu vaid seitse sajandikku."

Nädal hiljem alanud Eesti meistrivõistlustel parandas Sepp 2009. aastast oma nimele kuulunud 100 m seliliujumise tippmarki 1.01,13 ligi poole sekundiga, saades kirja 1.00,61.

Tegelikult leidub veel üks põhjus, miks Sepp alguses USAs vähikäiku tegi. "Mul on kolme aasta jooksul olnud viis treenerit," märgib ta.

"Eks sellega ole raske harjuda, kui iga kolme–nelja kuu järel juhendaja vahetub."

Muide, esialgu valis Sepp erialaks psühholoogia, ent poole aasta möödudes otsustas füsioteraapia kasuks. "Olen õrna hingega. Ei usu, et suudaksin kõik ametiga tekkivad mured töö juurde jätta," selgitab ta otsust.

Tuleval aastal on Sepa tähtsaimad etteasted USA üliõpilaste meistrivõistlused ja pika raja EM, pikemas perspektiivis Rio de Janeiro olümpia.

"Tulemused püsisid pikka aega kehval tasemel," mõtiskleb Sepp. "Kui praegune tõus jätkub, siis ei tasu olümpiamõtet peast välja visata. Mu motivatsioon pole kunagi olnud nii kõrge nagu nüüd."

Kätlin Sepp

Sündinud: 08.08.1992 Tallinnas.

Kordaminekuid: 2013. aasta lühiraja EMil 100 m seliliujumises 20. koht. 2008. aasta lühiraja MMil 200 m seliliujumises 18. koht. 2008. aasta juunioride EMil 100 m seliliujumises 11. koht.

Eesti rekordid: lühikeses basseinis – 100 m selili 1.00,61 ja 200 m selili 2.11,73.

Õpingud: Louisiana State’i ülikoolis füsioteraapia.