Sport | Muud alad

SPORDIAASTA VEIDRUSED: Seatemp Andrus Värnikult. Aga kes olid kitupunnid ja napsumehed? (15)

Õhtulehe komblustoimkond, 27. detsember 2013 10:00
Foto: JOOSEP MARTINSON
Kuidagi märkamatult on jälle kätte jõudnud aeg paika panna kümme nii-öelda kiiksuga juhtumit või sporditegelast. Sündmustest ette rutates tuleb märkida, et lõppev aasta oli üllatavalt hea. Kõige kuumemast pingereast jäid välja isegi Andres Sõber ja Mati Alaver, kes on vastuoluliste väljaütlemistega palju kõneainet pakkunud.

Mis jäi sõelale ja mida kõrge komisjon enim hindas? Tippspordis on teatavasti väga tähtis hea stabiilsus. Õhtulehe iga-aastasesse edetabelisse pääsemiseks tuleb samuti näidata teatavat taset. Auhinnagaladel hoitakse pinget lõpuni, kuid seekord rikume reegleid. Meil on suur au teatada, et traditsiooniliselt püsib esikümnes odaviske eksmaailmameister Andrus Värnik, kellele kuulub räigeima teo eest väärikas eriauhind.

Samal teemal

Aasta seatemp – Värnik peksis naist

Kui 2005. aastal Helsingis maailmameistriks kroonitud Andrus Värnikult on uuritud, kas tema sporditee võib kuulutada lõppenuks, on ta jäärapäiselt kinnitanud, et teeb korralikult trenni ja tahab veel võistlustel osaleda. 36 eluaastat ei tohiks eesmärgi elluviimist takistada, kuid Värnikut pole võistlemas nähtud. Küll aga oleme kuulnud jutte tema tööotsadest Soomes. Intervjuus Kanal 2-le tunnistas Antslast pärit kergejõustiklane eluraskusi, põhisüüdlastena tõi ta välja halvad sõbrad. Samas kinnitavad mitmed endised Värniku toetajad, et tahaksid sihitult ekslevat meest aidata, kuid keeruline on abikätt ulatada inimesele, kes ei luba end aidata. Augusti lõpus saabus šokeeriv uudis, et Värnik on ühe naise halastamatult läbi peksnud. Võib-olla oli endisel tippsportlasel isegi põhjust pahandada, ent tal puudus õigus omakohtu korras õrnema soo esindajat karistada. Kahjuks on Värnik varemgi naisi julmalt nüpeldanud. Väidetavalt oli ta sügisel ühes raviasutuses. Kas see mõjus positiivselt või hoopis vastupidi, näitab aeg. Kui Värnik jätkab Matti Nykäneni jälgedes astumist, võib saatus ta lõplikult kuristikku paisata.

Aasta sajandikemäng – Mägi jäi MM-piletita

Kergejõustiklane Maris Mägi oli tõeline ebaõnnesõdur. Kui tartlanna lõpetas Eesti meistrivõistlustel 400 m tõkkejooksu, säras tablool tema mitteametlik võiduaeg 56,52. MMi norm 56,55 oli kindlalt alistatud. Halvimal juhul muutub ametlik tulemus kas sajandiku või kahe sajandiku võrra kehvemaks. Ometi selgus, et tema "õige" aeg oli 56,56 ehk koguni neli sajandikku mitteametlikust tulemusest viletsam. Draama lõppvaatus toimus mõni päev hiljem Taanis, kui Mägi proovis uuesti MMi normi alistada. Tol võistlusel purunes tema kannakõõlus ja hooaeg oli hoobilt lõppenud.

Aasta nõmedaim vigastus – Oper taksost operatsioonile

Eesti jalgpallikoondise ründaja Andres Oper on pika ja eduka karjääri vältel kogenud erinevaid tagasilööke, kuid juunis pidi ta vutiplatsilt eemale jääma tragikoomilisel põhjusel. "Olin just samal päeval jõudnud koondisemängudeks siia," meenutas Oper Tallinna saabumist. "Istusime sõbraga takso tagaistmel ja seisime punase fooritule taga, kui järsku käis tõeliselt kõva pauk. Aga algul ei saanudki aru, mis nüüd siis toimus." Esmalt lootis Oper, et tegemist oli õnneliku õnnetusega. Tegelikkus oli siiski palju karmim. "Nii valus pole mul pärast lõikust kunagi olnud. Päris sodi oli see õlg ikka," märkis Oper, kelle õla kokkulappimiseks kasutas doktor Madis Rahu kolme kruvi.

Aasta teokiirus – suusatajate reis Norras

Eesti murdmaasuusatajatele on viimasel ajal ette heidetud kehva liikumiskiirust võistlusradadel. Kuid detsembri alguses Oslo lennujaamast Lillehammerisse MK-etapile reisides püstitasid nad tõelise negatiivsusrekordi, teisisõnu liiguti teokiirusel. Metsiku tormi tõttu vältas eestlaste 140 km pikkune bussireis kaheksa tundi ning tagatipuks veedeti öö bussis. Tabavalt võttis katsumuse kokku koondise esinumber Aivar Rehemaa : "Inimesed lendavad Londonist New Yorki seitsme tunniga!"

Lõppeval aastal tegid mitmed sportlased kauaoodatud comeback’i, värvikaimaks tagasitulijaks osutus aga kulturist Ain Paavo . Mõni päev enne 60. sünnipäeva Tallinnas Eesti meistrivõistlustel lavalaudadele astunud endine Euroopa meister sai sooja vastuvõtu osaliseks. Bussijuhina Soomes leiba teeniv Paavo oli võistluseks jõudnud üllatavalt heasse vormi. Nii et tema naasmine sporti polnud sugugi vana inimese hulljulge otsus visata riided seljast ja tuunida end profigrimmiga.

Aasta napsumehed – Eesti hokimängijad

Eesti jäähokikoondise etteasteid MMi valikturniiril varjutas mitme mängija ohjeldamatu alkoholipruukimine. Võistkonna ühe tugitala Maksim Ivanovi teenetest loobuti kolmes viimases mängus. Paraku ei suutnud skandaali sattunud sportlased viinaviskamist lõpetada ja nii avanes "sangarite" saabumispäeval Tallinna lennujaamas piinlik vaatepilt. Ivanov, kes ei saanud Kiievis omal jõul õhusõidukile, toibus esmalt tükk aega pagasi ootesaalis, kuni võistkonnakaaslased ta raskustega toolilt püsti ja lennujaamast välja talutasid. Samal ajal lesis õues pingil koondise kaitsja Dmitri Jakovlev. Alaliit määras kuuele mängijale vähemalt aastase koondises mängimise keelu.

Aasta kitupunnid – TTÜ võrkpallurid

Eestlane armastas juba hallidel aegadel oma naha päästmiseks kaasmaalas(t)e peale kaevata. Jaanuari alguses teatati TTÜ võrkpallimeeskonna peatreenerile Aigor Kaibaldile pärast hommikust treeningut napisõnaliselt, et õhtul pole vaja enam tulla. Halb uudis tuli võistkonna juhendajale nagu välk selgest taevast, sest klubil läks Balti liigas väga hästi. Hiljem selgus, et hauakaevajateks osutusid mõned ta hoolealused ja kauased vimmamehed. "Pikka viha ei pea, aga edaspidi üritan eemale hoida," ütles Kaibald kitupunnide kohta.

Aasta püromaanid – FC Flora fännid

Aasta püromaanide tiitli võitsid mäekõrguse ülekaaluga need FC Flora jalgpallimeeskonna pöidlahoidjad , kes üritasid põlema panna Nõmme Kalju lippu, mis oli pärast Kalju euromängu Dnepropetrovski Dniproga ununenud Lilleküla staadionile. Selle juhtumi puhul valas kahetsusväärselt õli tulle ka FC Flora president Aivar Pohlak. "Lipu põletamine, kui sellega ei liitu vägivalda, on pigem rituaal, nagu ka omaaegne Roosa Pantri nuku väravalati külge poomine," rääkis Pohlak.

Väidetavalt tõsiste terviseprobleemide küüsis vaevleva kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe otsus panna mõlemad kuldmedalid Inglismaal oksjonil müügile tekitas ühiskonnas korraliku resonantsi. Hispaanias elavale endisele trekijalgratturile tunti reeglina kaasa, kuid leidus ka sajatajaid ja hukkamõistjaid. Kõige piinlikum oli aga kogu trall, mis vallandus juba enne oksjonit. Esmalt sattus sündmuste tulipunkti olümpiakomitee boss Neinar Seli, hiljem ärimehed Armin Karu ja Rein Kilk. Kohati jäi mulje, et medaleid tagasi ostes saatsid need mehed korda suurema kangelasteo, kui Salumäe kuldmedaleid võites.

Aasta kohtuvõit – Veerpalu õigeksmõistmine

Kahekordne murdmaasuusatamise olümpiavõitja ja maailmameister Andrus Veerpalu saavutas rahvusvahelises spordikohtus küll võidu, ometi jäi kogu loole halb mekk juurde, sest õigeksmõistvas otsuses on ju mustvalgel kirjas, et suure tõenäosusega on ta siiski kasvuhormooni kasutanud. Eks kõige tähtsam ole tegelikult see, kui rahuliku südamega Veerpalu ise oma tegemisi jätkab. Tema pooldajate ja vastasleeri jaoks ei muutnud spordikohtu otsus suurt midagi – kes uskus Veerpalu varemgi tingimusteta, usub ka nüüd, ja vastupidi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee