Pihod turgutasid end ravimtee ja marjadega

"Võib-olla oli kodusolek ja hoo mahavõtmine isegi hea," räägib Kail.

"Ema kosutas meid ravimteega, sügavkülmikust võtsime vaarikaid ja mustikaid. Tervis ongi korras tänu emale ning maal elamisele."

Jõululaua katsid Pihod üheksale inimesele. "90 protsenti perest saime kokku, vanem õde oli Saksamaal," märgib Kail.

Han Hendrik lisab: "Meil on fantastiline pere, lähedaste seltsis oli võimalik vaimu turgutada."

Kui tavaliselt harjutavad vennad Pihod kaks korda päevas, siis nüüd piirduti ühe treeninguga.

"Üks mu esimesi treenereid Laur Lukin soovitas vahel pintsaku selga tõmmata ja üritustel käia, see tuleb kasuks," arutleb Han Hendrik.

"Võrus tänati maakonna sportlasi, sain kolm korda auhinda vastu võtta."

Paraku tekkis Pihodel enne laupäeval Venemaal Tšaikovskis algavat MK-etappi hüppetreeningutes kahenädalane paus, sest Eestis pole lumepuuduse tõttu võimalik mäel harjutada.

"Algul pidime Lahtisse minema, aga sealgi sulas lumi ära," lausub Kail.

"Siis mõtlesime, et läheks Venemaale varem kohale, kuid selgus, et viisa on ainult võistluse ajaks. Viimane mõte oli treenida Norras, kuid see läinuks liiga kalliks."

Niinimetatud kuiva hüppe­trenni on Kail ja Han Hendrik teinud vend Matsi juhendamisel Võru kergejõustikuhallis, pühapäeval sõitsid nad rullidega ja täna suusatavad Otepääl 1,7 km pikkusel ringil.

"Pika hüppepausiga on nii, et võib-olla lendavad vanad vead peast välja," sõnab Han Hendrik muigamisi. Ent jätkab tõsiselt: "Loomulikult ei saa ainult sellele loota. Kuid kindlasti ei tasu jääda põdema, et me ei saanud üldse hüpata."

Seniste tagasilöökide kiuste ütlevad Pihod nagu ühest suust: talv on alles ees ja vorm peab paranema. "Kui Sotši olümpiale ei pääse, polnud vorm õigesti ajastatud," võtab Han Hendrik teema kokku.