Risto Lepp | Haavatud liidrite asemele tõuseb täna õhtul vaim. Meeskonnavaim! (3)

Eesti meeste käsipallikoondis kohtub täna kell 20 Põlvas, Mesikäpa hallis MM-valikmängus Portugaliga. Mõlemal meeskonnal on selg vastu seina – edasipääsu nimel on viimane aeg võitma hakata!

Lisaks Eesti ja Portugalile kuuluvad 5. alagruppi veel Läti ning Bosnia ja Hertsegoviina. Vaid võitja pääseb play-offi MM-finaalturniiri pääsme eest võitlema. Portugali meedias on kohalikud pallivõlurid andnud mõista, et nad on ärritunud sügisesest kodusest kaotusest Lätile ning soovivad kõik järele jäänud neli kohtumist võita. Samas tunnistatakse, et juba peale grupi loosimist oli selge, et alagrupp on suhteliselt ühtlane ja võrdne.

Portugal - andekas noor põlvkond ja Meistrite liiga karastus

Portugal reisis Eestisse "aktlimatiseeruma" juba 30. detsembril, nii et ka uus aasta võeti ühiselt vastu ning kambavaimu tõstmiseks olid ideaalsed tingimused. Plaan kohaselt tehti Põlva saali ja väljakuga harjumiseks seal suisa neli treeningut.

Portugali koondist juhendab Rolando Freitas, kes on ametis olnud viimased 1,5 aastat. Enne meeste koondise tüüri juurde asumist on Freitasel näidata kõrged kohad juunioride koondisega nii EM- kui MM-finaalturniiridel. Portugali käsipalli läbi aegade üheks tippsaavutuseks on 2010. aastal saavutatud U-20 noormeeste finaalturniiri hõbemedal. Sellest võistkonnast on tänaseks meeste koondisse jõudnud trobikond mehi. Samuti annavad koondises tooni riigi esivõistkonna FC Porto Vitalis mängijad, kes on tänavu Euroopa Meistrite liigas selja prügiseks teinud nii taanlaste KIF Kolding Kopenhagenil kui ka prantslaste Dunkerque Grand Littoralil.

Eesti vastu üles antud koondisest on võrreldes sügiseste mängudega Läti ning Bosnia ja Hertsegoviina vastu erinevatel põhjustel väljas viis mängumeest, kellest kolm tegid skoori mõlemas mängus. Portugallastest mängib ainsana välismaal pisut üle kahe meetrine Jorge Silva. 24-aastane vasakukäeline tagamängija esindab teist hooaega Hispaania meistriliiga Guadalajarat võistkonda.

Portugal on osalenud kolmel MMil ja neljal EMil. Tugeva keskklassi meeskonnana on nad viimase kümne aasta jooksul tiitlivõistluste valiturniiridel alistanud Makedoonia, Šveitsi, Türgi, Ukraina, Sloveenia, Tsehhi, Montenegro ja Kreeka. Portugali tase on olnud seni Eesti omast tugevam.

Eesti koondis otsis mängukindlust treeninglaagri ja sõprusmängudega

Eesti koondis sai vahetut enne jõule kokku kolmepäevases laagris, kus osalesid valdavalt Eestis ja Soomes pallivad mängijad. Peale jõule mängiti Riias kontrollmänge pooliku koosseisuga Slovakkia, Läti ja Leeduga.

Koduse meistriliiga mängijatel on enesekindluse kasvatamiseks ja tugeva kogemuse saamiseks rahvusvahelisi mänge hädasti vaja, mida Riia turniir ka pakkus. Viimaseks proovikiviks oli aasta eelviimase päeval peetud kohtumine Soomega, millest eestlased väljusid napi võitjana.

Kokkuvõttes oli mänge piisavalt ja mänguaega jagus paljudele. Kuid parimas koosseisus saadi kokku alles mänguks Soomega, sest enne seda olid Dener Jaanimaa ja Mait Patrail seotud matšidega Saksamaa Bundesligas. Väravavaht Marius Aleksejev võttis detsembri lõpus aja maha ja kosutas vaimu.

Soome mäng ei andnud veel täit pilti, sest peatreener Jüri Lepp säästis Patraili ja Jaanimaad, kes olid koos platsil vähem kui kümmekond minutit.

Kus on Janar Mägi?

Sügisel viskekäe kämblaluu murdnud Saksamaa 2. Bundesligas mängiv Janar Mägi ei aita koondist ka seekord. Käsipalliliit ei lisanud Mägit paar kuud tagasi 25 mängija sekka, kes saavad sel valikturniiril osaleda. Miks? Mägi ise kinnitas alaliidule, et ta selleks ajaks veel ei parane.

Samas viskas Kehrast pärit pommitaja nädalapäevad tagasi Saksamaal oma koduklubi Aue eest 3 väravat. Võib-olla oli tegemist loodetust kiirema paranemisega? Võib-olla sooviga peale värsket traumat tervisega mitte riskida. Mägil saab koduklubiga leping läbi selle hooaja lõpus ja tean, et eestlasel on eesmärk saada veel paremasse klubisse...

Mul oli endalgi 2012. aasta kevadel leping läbi ja soovisin igal juhul välismaale siirduda. Olin hea meelega nõus juunis koondist esindama, kuid soovisin garantiid, et võimaliku trauma korral oleksin vigastuse perioodil kindlustatud samaväärsete tingimustega nagu HC Kehras hooajal 2011/2012.

Eesti Käsipalliliit sellist garantiid pakkuda ei saanud ja riskida nad ei julgenud. Nii et koondist ma toona ei aidanud. Väga isekas ja raske otsus minu poolt. Koondise esindamine on auasi, kuid tervis ja kindlustunne tuleviku suhtes oli sel hetkel siiski kõige tähtsam.

Koondisel läks kehvasti. Kukuti mudaliigasse. Endal läks kõik plaanipäraselt, leidsin välisklubi. Vigastasin ennast hiljem ja ravin ennast tänaseni. Karma? Loodan, et tulevikus saab alaliit (ka rahvusvahelised käsipalliliidud) nii tugevaks, et lepinguta pallurid ei peaks mõtlema halvima stsenaariumi peale ning saaksid rahulikult keskenduda koondise abistamisele.

Haavatud liidrite asemel on võimalus esile tõusta meeskonnal

Hädade kimpus olevad Patrail ja Jaanimaa on koondisele väga vajalikud lülid. Samas tuleb teadvustada, et meeskonnaalal on tulemuse saavutamiseks vaja kõikide ühist panust. Lihtsameelne on mõelda, et meie väravate eest hoolitsevad Jaanimaa, Patrail ja Mikk Pinnonen. Martin Johannson rabab kaitses ning värava keerab lukku Aleksejev. Ei, kõikidel on edus oma roll.

Meenutame sügisesi valikmatše Bosnia ja Hersegoviina ning Lätiga. Kõige rohkem jäi Eesti meeskonnal puudu ühtsest ja toetavast kliimast. Just tugev ühtsustunne on edu üheks aluseks. Loodetavasti on mehed nüüd, jaanuaris valmis näljaste huntidena sinimustvalge lipu eest võitlema.

Mängu ajal loeb kõikide panus (ka vahetusmeeste ja taustajõudude) ning üksteise toetamine on kõige tähtsam. Ka ebaõnnestumise korral tuleb säilitada positiivne foon. Meeskond peab lootma kõikide peale. Mängupäev on pidupäev. Sära silmadesse! Nautige!