Raio Piiroja: olen kehavalu suhtes üsna tuimaks muutunud. Hingevaluga, mille kutsub esile keha viletsus, on teisiti. Siis ei maga mitu ööd (7)

12. oktoober 2013, Eesti – Türgi jalgpall Lillekülas. Raio Piiroja sööstab õhuvõitlusse, hulljulgelt, nagu ta seda kümneid tuhandeid kordi teinud on. Parema reie sisekülge läbib tõukel pöörane valu, nagu pussnuga lööduks selja tagant jalga. Pikk keskkaitsja variseb kodurahva ühisohke saatel murule. Ta loobub kanderaamist ja liipab, küll kaaslastest toetatuna, omal jalal väljakult ära – ju aimates, et see võib olla viimane minek.

"Lihaserebendit või luumurdu tunned kohe lõikava valuna. Kui kellegagi kokku põrkudes niisama pähe kolaka saad, võib pilt värelema hakata, aga juhtunu tõsidus selgub hiljem," selgitab jalgpallur Raio Piiroja.

Ta alustas Eesti meistriliigas viis päeva pärast 16aastaseks saamist (1995), mängis kaptenina Eesti noortekoondistes, kerkis 19aastaselt meestekoondisse, kandis hiljem kaptenipaela sealgi.

Vigastused ja valu on Piiroja kannul liikunud, teda kergemalt ja rängemalt tabades. Ta on skalpelli all käinud viies riigis, aga ikka end mängukõlbulikuks praavitanud.

Nüüd on diagnoositud kubemepiirkonna ühe kõõluse põhjalik ja mitme kõõluse osaline rebend.