Raul Olle.Foto: Mati Hiis
Talisport
10. jaanuar 2014, 07:00

Miks maksis Eesti Suusaliidu spordidirektor Raul Olle dopinguarstile Vitali Bernatskile 25 000 krooni?

Bernatski dopinguskandaali kistud Raul Olle kaalub kohtusse minemist (21)

Eesti Päevaleht näitas üleeile endisele suusamehele Raul Ollele maksekorraldust, mis tõestab, et too kandis kurikuulsale arstihärrale Vitali Bernatskile 2002. aastal üle 10 500 krooni. Olle ei osanud tol päeval ülekannet seletada. Panga väljavõtete uurimise järel meenus talle eile, et tegu oli laenuga, mille kogusummaks oli 25 000 krooni.

Olle sõnul tekkis raha tagasisaamisel isegi väike probleem, kuid asi lahenes tema jaoks soodsalt. Paraku pole pangaülekannete arhiivis jälge Bernatski tagasimaksetest, mis välistaks hoobilt õhku paisatud võimaluse, et omal ajal maineka Vasaloppeti suusamaratoni võitnud Olle ostis dopinguarstilt selle raha eest hoopis keelatud aineid.

Ühtlasi olla Bernatski väitnud, et just Olle kinkis talle jalgratta, et arst saaks omal nahal EPO-t ja kasvuhormooni testida. Kui üleeile Eesti Päevalehega vesteldes oli endine tippsportlane selleski küsimuses ebalev, siis eile Õhtulehele antud usutluses eitas ta ratta kinkimist juba selgesõnaliselt.

Kindlasti pole kogu see lugu sulle meeldiv. Kas viimased kaks päeva on sinu elus ühed hullemad?

Nii ei saa päris öelda, kuid kindlasti pole need head päevad.

Eesti Päevalehes ilmunud lugu jättis veidra mulje. Palju küsimärke jäi õhku. Kas oskad praegu paremini selgitada, miks tegid 2002. aastal Vitali Bernatskile 10 500 krooni suuruse ülekande?

Jah, vaatasin need ülekanded üle. Olen teinud veel kaks ülekannet (kokku 25 000 krooni – M. R.), viimase tema lähisugulasele Aleksandrile. Olen tänaseks päevaks üsna kindel, et tegu oli laenuga. Olen selle väikese ekstsessiga ka tagasi saanud.

Mis ekstsessiga?

See raha laekus väikese viivitusega (Ollele meenub veel, et ta sai mainitud kolmanda osa tagasi sularahas. Ilmselt pidi Bernatski ka ülejäänud võla tagastama sularahas, sest vastavaid maksekorraldusi Olle sõnul alles ei ole. Küll on aga tema tehtud kolmest maksekorraldusest ühele märgitud Olle kinnitusel selgituseks "laen" – M. R.).

Aga…

Kuidas ma seda kohe ei mäletanud? Ma ei tea, kas see on usutav või mitte, aga kui Kärt Anvelt (Eesti Päevalehe ajakirjanik –

M. R.) sel teemal esimese loo 20. detsembril tegi, siis sellest alates oli mul eilseni kolm nädalat – kui ma oleks end kuidagi ebamugavalt tundnud, oleksin kindlasti kõik pangaülekanded läbi vaadanud ega oleks kindlasti eile intervjuule läinud nii sinisilmselt, nagu läksin. Ei tea, kas see kõlab usutavalt, aga ma oleksin kindlasti selle aja jooksul mingi seletuse välja mõelnud. Olin täiesti kindel, et ühtegi luukeret mu kapis pole. Mingeid ettevalmistusi ma selleks kohtumiseks ei teinud.

Huvitav, miks Bernatski, kes alguses lubas avaldada vaid kergejõustiklasi puudutavaid fakte, on nüüd teraviku suusatajate ja sinu poole pööranud?

Ega iseenesest pole minu vastu suunatud nii väga midagi. Arsti jutt on puudutanud pigem kergejõustiklasi. Sain ajakirjaniku (Anvelt – M. R.) jutust aru, et Bernatski pole kordagi väitnud, et mina olen dopinguga seotud. Ainuke väide minu kohta on, et olen talle omal ajal jalgratta kinkinud, et ta saaks enda peal dopinguainete toimet testida.

On see tõsi?

Kui usume Anveltit – ja pole põhjust mitte uskuda –, siis tegutses arst aastatel 1995 – 2007 ja kõik tema skeemid töötasid. Miks peaks ta siis alles 2002. aastal mõõdetamatute asjadega tõestama hakkama, kas tema ained nii mõjuvõimsad on?

Nii et sina polnud jalgratta kinkimise taga?

Loomulikult ei olnud.

Ega tea sellest midagi?

Täpselt nii. Õigupoolest ma ei saa aru, miks tal üldse ratast vaja oli. Miks mitte jooksmise abil neid katseid teha.

Millisel ettekäändel Bernatski laenu küsis?

Ma täpselt ei mäleta (Olle kinnitab samas, et kindlasti ei küsinud arst laenu seoses dopinguainetega – M. R.). Seal polnud midagi sellist, mis oleks mind sundinud talle raha mitte andma.

Kui suur oli sinu sissetulek aastal 2002? Kas 25 000 krooni polnud tõesti nii suur summa, et laen kohe meenunud oleks? Tavainimene oleks kohe osanud vastata.

25 000 krooni laenasin kahe aasta peale kokku. 10 000 krooni suurune makse oli alla poole minu tollasest kuu sissetulekust. Kindlasti ei laenanud ma seda kuupõhisest sissetulekust, vaid läbi võitude teenitud preemiatest (Vasaloppeti suusamaratoni esikoha eest teenis Olle 2000. aastal 75 000 Rootsi krooni – M. R.).

Ikkagi on mul tunne, et siin on midagi veel. Laual on veel mingi malend. Seos, mida ma veel ei näe.

Seda tunnet ei saa sulle pahaks panna. Aga kui inimeselt ootamatult küsitakse 12 aasta taguse maksekorralduse kohta, võib otsekohe vastamine väga raske olla.

Kui palju see skandaal võib mõjutada tänaste sportlaste esinemist Sotši olümpial?

Seda on väga raske öelda. Oma hinges loodan, et kui sportlased Andruse loo ajal (Olle peab silmas Andrus Veerpalu dopingusüüdistusi ja Eesti suusataja võiduga lõppenud kohtuasja – M. R.) kahe aasta vältel kinnitasid, et nende sportimist see ei sega, siis ehk minu oma samuti ei jäta nende ettevalmistusele jälge. Selge, et minul endal on treenerite ja sportlastega ebamugav rääkida, kuni asi pole selgeks saanud.

Kas oled mõelnud klaarumise ajaks ametist taanduda?

Korra Jaagult (alaliidu peasekretär Jaak Mae – M. R.) küsisin, kas peaksin. Nüüdseks on meedia kaudu kõigile teada, mis ta vastas (Mae ei näinud tagasiastumiseks põhjust – M. R.). Mina ise takistusi ei teeks, kui on hädasti vaja, siis olen nõus seda tegema. Samas on meie olukord keeruline, teha on palju, vähese lume tõttu on palju võistlusi edasi lükatud ja uue inimese leidmine võib aga aega võtta. Ent asendamatuid inimesi pole, kui vaja, leidub sellele lahendus.

Kas oled tänase loo valguses mõelnud kohtusse pöördumise peale?

Ütleme, et rohkem kui kolm inimest on seda soovitanud.

Aga sa pole otsustanud?

Lugu on veel nii noor, et peab oma ala tundvate inimestega ses suhtes nõu pidama. Mulle on selles suunas tehtud väga selgeid vihjeid.