STAGNATSIOON: 90ndates ekslev Eesti käsipall vajab põhjalikku ümberhäälestamist (10)

Laupäevase 32:30 võiduga Läti üle päästis Eesti meeste käsipallikoondis au ega lõpetanud MM-valiksarja nullipoistena, ent laiemas plaanis mõjus tsükkel siiski hoiatavalt. Kõige suurema šoki valmistasid uue aasta alguses saadud kaks kaheksaväravalist kaotust Portugalilt, kes ei ole ühestki otsast Euroopa tippsats, vaid selline enam-vähem okei keskmik.

Need kaotused ärritasid Eesti käsipallikogukonda ning tekitasid arutelu põhjuste üle. Kaks ja pool aastat tagasi oli Eesti meeskond ühe võidu kaugusel EM-finaalturniirist. Portugalilt saadud kolakad tekitasid nõutust – mis on valesti?

Euroopa tipust jäädakse kaugele

Sotsiaalmeedias, endise Eesti koondise mängija Risto Lepa Facebooki-seinal puhkenud arutelus ilmnes põlvkondade erinev seisukoht. Vanemad mehed meenutasid, kuidas 90ndatel mängiti ilusat kombinatsioonidel põhinevat käsipalli ja väitsid, et see tuleks meelde tuletada. Nooremad mehed nõusse ei jäänud.

Rahvusvahelise kategooriaga käsipallikohtuniku, sel hooajal korduvalt Euroopas vilistamas käinud 34aastase Martin Lillepea sõnul mängitakse Eestis suisa stagneerunud käsipalli. "Me ei kasuta tänapäeva mänguelemente ehk oleme teadmistega Euroopa tipust ligi 20 aastat maas. Lisaks on mängijad tipptasemeks ettevalmistamata nii füüsise, tehnika kui ka kiiruse osas. Tänasel hetkel on ka Luksemburgi käsipall meist mäekõrguselt üle," tõdes Lillepea.

Sõna ütles sekka ka hooajal 2004–05 esimese eestlasena Bundesligas mänginud Kaupo Palmar. "See, mida Martin Lillepea räägib, on kahjuks tõsi. Müts maha kõigi treenerite ees, aga Eesti ja Balti liiga on Euroopa tippkäsipallist kaugel. Samas näitab see, mis väike Eesti toodab (kaks meest, Mait Patrail ja Dener Jaanimaa Bundesligas – toim), et meil on palju häid treenereid ja talente," kirjutas Palmar.

Pikad kombinatsioonid on minevik

Eile algas Taanis Euroopa meistrivõistluste finaalturniir ning igal soovijal on Youtube'is näidatavate tasuta ülekannete abil võimalik veenduda, kuidas lood on. Ilmselt jääb silma, et põhjalikke kombinatsioone ja traditsioonilist mängujuhti kohtab harva ning mäng põhineb just kiirusel ja võimsusel.

Maailma tugevaimas käsipalliliigas mängivate Patraili ja Jaanimaa ning mõne koondislase jaoks on see kõik veel igapäevane, kaasmängijatele aga tingimata mitte. Sealt tekivad koondises mängulised ebakõlad, mis vajavad silumist.

Kõige hullemini lonkab kaitsemäng

Näiteks möönis Patrail, et viimases kahes mängus, kus Eesti mängis õnnestunult (peale võidu Läti üle oli südikas ka kolmapäevane 26:28 kaotus Bosnia ja Hertsegoviinale – toim), asus ta kaaslasi valjuhäälsemalt kamandama. Tulemused tõestasid, et see oli õige ja vajalik samm.

Veidi üle aasta ametis olnud peatreener Jüri Lepp tõdes aga, et on varasemaga võrreldes õppinud Patraili oskusi paremini ära kasutama. "Varem ei suutnud me talle sobivaid viskekohti luua ega õigeaegselt veidi puhkust anda."

Nii nagu teised pallimängud koosneb käsipallgi rünnakust ja kaitsest. Arvestades, et lõppenud valiksarjas visati Eestile keskmiselt üle 30 värava (meenutame, et vastas polnud Euroopa tipp, vaid teine ešelon ehk koondised, kes ei jõudnud EMile), on Eestil kaitsemängugagi suured probleemid. Ka pärast laupäevast võitu Läti üle tõdes peatreener Lepp, et kaitset pidama ei saadud.

Meeskonna liider Patrail soovitab õppust võtta Euroopa tippudelt. "Taanis algab EM. Loodetavasti jälgitakse Eestis seda hoolega ja tehakse tähelepanekuid. Peaksime koondises üritama kaitses mängida samamoodi nagu seda maailmas tehakse. Praegu puudub meie kaitsemängus meeskondlikkus – oleme staatilised ega aita teineteist.

"Nõnda-öelda Kehra kaitsega, kus kuus meest seisavad ja üritavad kõik visked ära blokeerida, Euroopas edu ei saavuta, sest kõigis koondistes on piisavalt võimsad tagamängijad, et sellest blokist üle ja läbi visata," rääkis Patrail.

Vahemärkus: probleemi juured ulatuvad noorteklassidesse. Kuna omavalitsuselt saadav toetus sõltub Eestis enamasti tulemustest, vajatakse isegi D-klassis võite. Seetõttu on mänguplaan pragmaatiline – staatiline kaitse on liikuvast riskivabam. Oma mängijate õpetamise ja arendamise asemel tegeleb treener aga sageli kohtunikega. Keegi ei mõtle pikale perspektiivile, kui lühikeses plaanis on ülesandeks ellujäämine (loe: klubile piisava pearaha teenimine).

Kaitsemängu alateema on väravavahtide koolitus. Sarnaselt jäähokiga tähendab tipptasemel väravavaht ka käsipallis, et vähemalt kolmandik tööst võidu nimel on tehtud. "Paraku puudub Eestis oskusteave väravavahtide treenimiseks ja arendamiseks," ütleb Lillepea, kes noorena ise väravat kaitses.

Puurivahtide nappusele viitab ka olukord koondises. Kui Põlva Serviti esinumbri ja koondise teise väravavahi Eston Varuski koolitas tasemel meheks 2005-08 Põlvas mänginud moldovlane Igor Rapovet, siis väärilist konkurenti pole Varuskile ja esinumber Aleksejevile kahjuks sirgunud.

Aprillis väga tähtsad mängud Šveitsiga

Sellises ebakindlas ja rohkelt küsimusi tekitavas olukorras läheb Eesti meeskond vastu aprillile, kus ootavad ees kaks mängu Šveitsiga, mis otsustavad pääsu EM-valiksarja põhiturniirile ehk Euroopa 29 tugevama sekka.

Kui sinna ei jõuta, võib koondist oodata enam kui aastane valikmängupaus, mis mahajäämust Euroopa tipust kindlasti ei vähendaks. Pigem vastupidi. Peatreener Lepp tõdeb, et Šveits on Eesti jaoks tugev vastane. "Euroopa käsipallis on isegi 30. koha ümber vihased koondised, kel kõigil mõned mehed tippliigades."

Olukord ongi igas mõttes keeruline. Aga usutavasti siiski mitte lootusetu. Vaja on koostada hea plaan ja teha palju tööd, kusjuures rahapuuduse üle kurtmine midagi paremaks ei muuda ning hobuste vahetamise efekt oleks lühiajaline. Ainult Eesti käsipallikogukonna targa tööga on võimalik talendid vormida heaks tulemuseks, mis omakorda kindlustaks Eesti käsipalli tulevikku.

MM-valiksari

Eesti 32; Läti 30

Eesti: Dener Jaanimaa 9, Mait Patrail 6, Uku- Tanel Laast 5, Mikk Pinnonen 4, Kristo Voika 4, Martin Johannson 2, Jürgen Rooba 1, Kaspar Lees 1.

Eesti jäi 2 punktiga valikgrupi viimaseks. MMi play-off'i pääses Bosnia ja Hertsegoviina, järgnesid Portugal ja Läti.