Taani käsipallurid tähistavad järjekordset võitu - EMi alagrupiturniiri läbisid koduseinte toel mängivad suurfavoriidid täiseduga.Foto: SCANPIX DENMARK
Spordiblogi
17. jaanuar 2014, 13:53

Risto Lepp | Taani käsipalli saab võrrelda Leedu korvpalli või Soome jäähokiga! (6)

Taanis toimub hetkel meeste EM-finaalturniir. Viimati võõrustas Taani meeste käsipalliturniiri 36 aastat tagasi. Koduseinte toel "ükskord elus" võimalust kasutada soovivad taanlased on võistluste suursoosikud nii ekspertide kui ka kihlveokontorite arvates.

Kaks aastat tagasi Euroopa meistriks tulnud taanlastele kõrval loetakse kullapretendentideks veel Horvaatiat, Prantsusmaad ja Hispaaniat. Aga juhtugu EMil ükskõik mis, ei muuda see fakti, et käsipall naudib Taanis meeletut populaarsust!

Kahe nädala jooksul valdab Taanit käsipallipalavik. EM-finaalturniiri linnadeks on Herning (spordihoone mahutab 14 000 inimest), Kopenhagen (5600), Aarhus (5000) ja Aalborg (4500). Turniiri ametlikuks patrooniks on Taani kroonprints Frederick. Taanlaste esimest mängu Makedoonia vastu jälgis televisioonis 2 miljonit inimest riigi 5,5-miljonilisest elanikkonnast!

Tänu UEFA/FIFA väga heale juhtimisele ja teleülekannetelt tulevatele suurtele rahadele on jalgpall väga paljudes maailma riikides enim harrastatav spordiala. Kuid Taani käsipallikultuuri võib julgelt võrrelda Leedu korvpalliga ning Läti ja Soome jäähokiga. Taanis on käsipalluritel väga hea suhe nii fännide kui ka meediaga. Erinevalt jalgpalluritest antakse intervjuusid hea meelega ning käsipallurid naudivad suurt populaarsust.

Suurest populaarsusest räägib registreeritud käsipallurite arv – umbes 150 000, kellest üle kolmandiku on naised. Jalgpallureid on Taanis umbes 300 000, korv- ja võrkpallurite arv on käsipalluritest kümneid kordi väiksem. Taani Käsipalliliidus töötab täiskohaga ca. 60 inimest, lisaks on kaasatud rohkelt inimesi projektipõhiselt ning hea meelega aitavad kaasa vabatahtlikud.

Taanlased koolitasid eestlasi

Nädala alguses osalesid mitmed eestlased EM-finaalturniiri raames toimunud seminaril. Mina isiklikult osalesin alajuhtide seminaril, Madis Kokkuta noorte treenerite koolitusest ning Kalmer Musting ja Marko Koks läbisid meeste tipptreeneritele mõeldud programmi.

Taani käsipalliliidu kontor meenutab suurettevõtet. Olemas on kõikvõimalikud osakonnad, koosolekuruumid ja positiivsust kiirgav õhkkond. See ei teinud üldse kadetaks, vaid näitab suunda, kuhu on võimalik liikuda. Nädalapäevad tagasi ütlesin avalikult välja, et alustan võitlemist Eesti käsipalli parima tuleviku nimel. Seminar, Taani Käsipalliliidu ja erinevate riikide käsipalliinimesed andsid mulle veelgi indu juurde ja avaldasid toetust.

EM tõestab – tippkäsipall on muutunud atraktiivseks ning lihtsaks!

Käsipall on lihtne mäng. Tänavuse EMi alagrupiturniiri esimeste mängude põhjal otsustades mängivad paljud võistkonnad ülikiiret käsipalli. Peale kaitses kätte võidetud palli joostakse koheselt esimese või teise laine kiirrünnakusse. Värava korral toimetatakse pall kiiresti keskjoonele, kust see otsekohe lahti mängitakse ja kiirelt head viskekohta hakatakse otsima. Miks nii? Loodetakse, et vastaste kaitse pole veel organiseeritud.

Kõik see nõuab väga head üldfüüsilist ettevalmistust ning parimaid taastusvahendeid. Kahe nädala jooksul peavad medalivõitjad 8 mängu. Ülisuur koormus. Kuid mäng on muutunud võrreldes 20 aastasega taguse ajaga nagu öö ja päev. Üliatraktiivseks. Olukorrad vahelduvad kiiresti.

Kuna koondisega pole mängijatel ja treeneritel aega palju koos olla, siis mängujoonise peavad omandama ka "kõige kõvema" peaga mängijaid. Võimalikult väikse ajaga on vaja leida taktika, millesse kõik võimalikult kiiresti sisse elada suudavad. Mäng tuleb hoida lihtsana!

Paljud koondised mängivad rünnakul väga primitiivseid liikumisi, mis viib mängijad suure hoo pealt ründama. Rünnaku lõppfaasis on käsipalluritele jäetud vaba voli individuaalse meisterlikkuse kasutamiseks. Olgu selleks siis tagant vise, läbimurre või sööt või ettemängitud koht kaaslasele. Tippmängijate rünnakulahendusi suurtel kiirustel on nauditav vaadata.

Suurfavoriidid taanlased

Peale finaalturniiri Taani koondise peatreeneri ametist loobuv üliedukas Ulrik Wilbek (55) soovib panna koondisekarjäärile kuldse punkti. Lisaks kahele meeste EM-kullale on ta Taani naiskonnaga võitnud nii olümpia, EM- kui ka MM-kulla.

Peale turniiri asub Wilbek tööle Taani Käsipalliliidu ja kõikide käsipallikoondiste mentorina. Koduse võistluse eel ütles Wilbek selgelt välja, et ainus eesmärk on kuldmedal. Pääs nelja hulka ei rahuldaks.

Mul oli kümmekond aastat tagasi vahetusüliõpilasena võimalus treenida neli kuud igapäevaselt Wilbeki juhendatava Viborgi meeskonnaga. Mis on tema edu saladus?

Wilbek on tugev psühholoog, kellele on taktika osas alati andnud nõu targemad käsipallitreenerid. Wilbek suudab panna meeskonna mängima ühtse tervikuna ja läheneda kõikidele personaalselt. Muidugi on tema käsutuses kõrgel tasemel ühtlane koosseis, kelle jaoks on kujundatud lihtne taktika – tugev kaitsemäng, kust saavad alguse kiirrünnakud.

Esimese ja teise laine kiirrünnakutest saavad taanlased palju väravaid. Positsioonirünnakul kasutatakse lihtsaid liikumisi, mis võimaldavad võimsatel ja kiiretel tagamängijatel tekitada häid viskekohti nii endale kui joone- ja ääremängijatele.

Taani võistkonnas on vähe nõrkusi. Lisaks oskab Wilbek eelnevate suurturniiride põhjal otsustades kasutada mängijaid võimalikult säästvalt. Platsile saavad kõik ja jõudu jagub lõpuni. Muudmoodi polekski võimalik, sest võitjaks tulla sooviv meeskond peab füüsiliselt ja vaimselt lõpuni kestma.

Tõsi, põhipommitaja Mikkel Hanseni ja väravavahi Niklas Landini võimalik vigastus võib nii mõndagi segamini lüüa. Praegu treenivad meeskonnaga ka vigastatud Anders Eggert (vasakäär) ja mängujuht Rasmus Lauge (mängujuht), kes on suure tõenäosusega järgmisel nädalal rivis (EMi jooksul on lubatud vigastuste tõttu koosseisu muuta).

Vigastustele vaatamata on kindel, et taanlastel jagub kogemusi ja võitjamentaliteeti. Muud komistuskivi peale psühholoogia nende teel tõenäoliselt pole. Aga kahe kõrva vahel vasardav võidukohustus ja 14 000 pealtvaataja ees mängimine mõjub igale ühele erinevalt. Elame, näeme!

Suurus pole oluline!

Käsipalli EM peetakse 16 meeskonna osalusel, aga sarnaselt korvpallile mõeldakse tulevikus 24 võistkonnani laienemise peale. Tänavusel finaalturniiril osalevad väikeriigid Island (elanikke u 320 000), Montenegro (620 000), Sloveenia ja Makedoonia (mõlemad 2 miljonit). Pole mõtet rääkida, et Eestil pole võimalik sinna jõuda. Samas on nimetatud riikides väga tugev riiklik tugi spordile, töötav süsteem ning sporti armastav ühiskond, mis toodab kvaliteetseid mängijaid.

Kõike mänge on otseülekandena tasuta võimalik vaadata turniiri ametlikult YouTube kanalilt - http://www.youtube.com/user/ehfeuro. Eestikeelsete kommentaaridega on võimalus mänge jälgida Viasat Sport Baltic ekraanilt.