Ott Järvela | Saalihokikoondise saatuse valikturniiril otsustab üks mäng ehk "Mission to Bratislava"

Olemine tähendaks osalemist detsembris Rootsis, Göteborgis toimuval 10. MM-finaalturniiril, mitteolemine sellest kõrvalejäämist. Säärane saatus pole Eestit kunagi varem tabanud.

Tõsi, kuni 2008. aasta MMini (kaasa arvatud) pääsesid mängima kõik soovijad, sest kasutusel oli divisjonide süsteem. Vaid C-divisjoni turniir peeti varem ja mujal, aga B- ja A-divisjoni piiri peal tapelnud Eestit see nüanss ei puudutanud. Meie saalihoki on seni alati spordiala maailma tippsündmusel (meeste MM-finaalturniir selleks vaieldamatult on) kohal olnud.

Kas ka tänavu, sõltub. 1. veebruaril Slovakkia pealinnas Bratislavas peetavast mängust väljakuperemeestega. Miks nii? Sest Serbiat ja Belgiat Eesti kindlasti võidab ja Šveitsile kindlasti kaotab. Igasugused muud tulemused oleksid siis kas röögatu põrumine või üllatus.

Igast Euroopa valikgrupist (neid on kokku neli) pääseb finaalturniirile kaks paremat, mis tähendab, et Slovakkia – Eesti mängu võitja on MMil. Kaotajale jääb lootus mahtuda kahe parema kolmanda koha omaniku sekka, ent see on paras loterii, sest antud võrdluses saab määravaks väravate vahe (kes suudab oma valikgrupis täiesti algajaid saalihokiriike suurema vahega loputada).

Olukorra muudab narriks, et eelmise MMi põhjal otsustades ei tohiks olla mingit kahtlust, et nii Eesti (9. koht) kui ka Slovakkia (8. koht) väärivad kohta MM-finaalturniiril.

Emma-kumma osalemise on muutnud kahtlaseks, sest Rahvusvaheline Saalihokiliit (IFF) püüab iga hinna eest meeldida Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele (ROK) ja kaasab muudelt mandritelt ebamõistlikult palju koondisi, mis muudab Euroopa valikgrupid seniolematult tihedaks.

Millised on Eesti šansid? Slovakkiaga oleme viimastel aastatel mänginud päris palju. 2010. aasta MM-valikturniiri otsustavas mängus võitsime 8:4, 2012. aasta MM-valikturniiri mitte midagi otsustanud mängus 6:4, 2012. aasta MM-finaalturniiril tegime 3:3 viigi.

Arvestades, et tunamullusel MMil pärssisid Eesti mängu nii vigastused, tippmängijate vormiajastus kui ka force majeure (kaks mängijat pidid vahetult enne MMi perekondlikel põhjustel sõidust loobuma), siis on 1. veebruari eel põhjust mõõdukaks optimismiks.

Tõsi, ei tohi unustada, et Slovakkia on Euroopa kõige kiiremini arenev saalihokiriik – alustati hilja, esimest korda mängiti MMil alles 2004. aastal, ent naabrimehe Tšehhi, kel kaks MM-medalit, käest ammutatud oskusteabe ja tugeva jäähokikoolkonna toel liigutakse edasi väga suurte sammudega.

Matš Eestiga on slovakkidele kõva ja ülioluline proovikivi.