Mida suudavad Eesti epeevehklejad pärast mullust kolme suure kuldmedaliga aastat? (3)

Epeemeeskonna peatreener Igor Tšikinjov oskab lemmikala põnevalt tutvustada. "Meil on nagu male – vastane mõtleb, aga proovib sind torgata ka!" lausub ta.

Tšikinjov räägib asjadest värvikalt ja siiralt. Ta osutab koondise lühikesele pingile, aga sportlastest pajatades kasutab tihti ülivõrret. Esinumber Novosjolovi huulile tekib sädelev naeratus, kui juhendaja pärleid poetab.

"Nikolai on kahekordne maailmameister – sellega on kõik öeldud," sõnab Tšikinjov. Ent lisab hoogsalt: "Üks kord võita on suur au, kaks korda juba ajalugu!"

Novosjolovil on mitu väga head abimeest

Sten Priinitsat nimetab Tšikinjov andekaks sportlaseks, kellel on kõik võimalused jõuda absoluutsesse tippu. "Tema esimene eesmärk on võita Nikolaid, kuid Nikolai ei taha seda lubada."

26aastane Priinits avaldab oma nõrkuse, mille kõrvaldamise nimel ta vaeva näeb. "Praegu on psüühika suurim probleem, et pinge all kõige paremaid tulemusi saavutada," arutleb ta.

"Olen psühholoogiga koostööd teinud, võib-olla peaks seda võimalust sagedamini kasutama."

Tšikinjov pooldab professionaalsete abiliste kaasamist sportlikku protsessi. "Kuid vanasti öeldi, et kõige parem psühholoog on ikkagi treener," märgib ta.

Novosjolov, kes on samuti psühholoogiga koostööd teinud, noogutab Tšikinjovi jutu ajal, andes mõista, et jagab juhendaja seisukohta.

"Eelmisel aastal hakkasime Igoriga ametlikult koostööd tegema. Olen varemgi öelnud, et ta on üks maailma paremaid treenereid," teeb ta kummarduse juhendajale.

Väärt abimeheks peab Novosjolov ka jooksutreener Urmas Randmad, kes aitab parandada üldfüüsilist ettevalmistust. "Üks proff on meeskonnas juures. Ta osutus toredaks inimeseks, kes mulle kirglikult kaasa elab."

Omapäraseima koondislase tiitel kuulub Jüri Salmile. "Kui ta homme lennukisse istub ja võistlusele sõidab, on ta vehkleja," räägib Tšikinjov.

"Enne ja pärast seda on Jüri alaliidu peasekretär. Tal on väga raske."

Tulevikumeestest tõstab Tšikinjov esile Peeter Turnaud. "Tema on veel juunior ja valmistub omaealiste MMiks. Pärast seda jätkab Peeter täiskasvanute hulgas. Samas arvestame, et ta vehkleb juba veebruaris "Tallinna Mõõgal" meeskonnas."

Ladusa jutuga Tšikinjov vajub korraks mõttesse. "See on meil ka kõik, võib-olla tuleb keegi tagasi nagu Sven Järve," lõpetab ta koondislaste ja koondisse pürgijate lühitutvustuse.

Hoopis teravam on konkurents epeenaiskonda. EMil võidurõõmu maitsnud võistkonda kuulusid Irina Embrich, Kristina Kuusk, Erika Kirpu ja Julia Beljajeva. Kuid heast küljest on end näidanud ka Nelli Paju, Julia Oleinik ning veel juunioride hulka kuuluv Katrina Lehis.

Niisugune olukord rõõmustab mõistagi naiskonna peatreenerit Kaido Kaabermad, kelle sõnul püritakse 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudele.

"Kahjuks meie naiskond Londonisse ei pääsenud – üks torge või punkt jäi puudu," meenutab ta kurba fakti ja avaldab lootust, et nüüd jõutakse reitingutabelis varakult viie parema hulka ning tagatakse olümpiapääse.

Järelkasv tiivustab Kuuske ja Embrichi

Innustavast konkurentsist tunnevad rõõmu võistkonna staažikamad liikmed, 28aastane Kuusk ja 33aastane Embrich. "Alati on tore, kui on järelkasvu," rõhutab Kuusk.

"Meid on see pannud rohkem pingutama."

Olümpiapileti saamiseks vajalike reitingupunktide kogumiseks osaleb varasemast rohkem MK-etappidel ka Eesti epeemeeskond. Juba homme astutakse võistlusrajale Itaalias, veebruaris Saksamaal ja Tallinnas.

Tippvormis tahavad vehklejad olla juunis Prantsusmaal peetaval EMil ja juulis Venemaal toimuval MMil. Praegu näitavad kõik märgid, et spordihuvilised saavad siis jälle siiralt rõõmustada.