Deivil Tserp | Vennatapusõda juba enne olümpiat (5)

See on vennatapusõda, kus ühes kaevikus istuvad kaheteistkümnendal tunnil olümpiakoondisest välja praagitud kahevõistleja Kail Piho ning tema vennad Han Hendrik ja Mats, teises koondise peatreener Tambet Pikkor ning suusahüpete ja kahevõistluse alarühma juht Roomet Pikkor.

Kui mõni päev tagasi ütles sprinter Kein Einaste Delfile, et Eesti suusatamise taandarengus on süüdi ka ajakirjandus, siis Pihode ja Pikkorite vastasseisu võimendamisel on meedia olnud vaoshoitud, ehkki ala telgitagustega kursis olevatele leheneegritele olid sisepinged hästi teada.

Juba eelmise talve lõpuks muutusid Pihode ja Pikkorite suhted pehmelt väljendudes jahedateks. Pommi süütenöör pandi särisema möödunud suvel, kui Pihod tegid oma tiimi, kus hüppetreeneri rolli asus vanem vend Mats ning Tambet Pikkori juhendamisel pürgisid koondise laagrites olümpiamängudele Kristjan Ilves ja Karl–August Tiirmaa.

Iseenesest polnud selles vangerduses ju midagi halba. Heade tulemuste nimel on spordis varemgi otsitud kompromisse a la hundid söönud ja lambad terved. Kahjuks algas hooaeg oodatust kesisemate tulemustega, eriti Pihodel, kes pahatihti takerdusid juba kvalifikatsioonivõistlustel.

Vähikäigu põhjuseid ei tasu otsida vähesest treenimisest. Mis puudutab Pihosid, siis 50 päeva enne Sotši olümpiat rääkis kahevõistluse grand old man Allar Levandi Õhtulehele: "Kindlasti pole küsimus töötegemises. Teevad küll ja neil on olemas ka Lõuna–Eesti temperament, nad on kuumad Eesti poisid."

Enam tabavamalt ei saa öelda!

Jaanuari alguses noppisid meie mehed tavapärasest nõrgema tasemega Tšaikovski MK-etapil väärtuslikke punkte. Kui Rahvusvaheline Suusaliit (FIS) avaldas 20. jaanuaril kahevõistlejate pingerea, oli Pihodel, Ilvesel ja Tiirmaal Sotši pilet taskus.

Läks nii, nagu Roomet Pikkor päev varem Õhtulehega vesteldes siiralt lootis. "See oleks väga hea," lausus ta. "Keda sa kõrvale jätad? Kindlat liidrit tänavu pole. Igal mehel on oma tugevad ja nõrgad küljed."

Ent FISi soperdamine – Venemaal kui olümpia korraldajal peab kahevõistluse võistkond igal juhul stardijoonel olema, sestap kaotasid ühe koha eestlased, šveitslased ja ameeriklased – vallandas Eestis vennatapusõja, mille tagajärgi oskame hinnata alles järgmistel hooaegadel.

Ka siinkirjutaja oli esimese hooga hämmingus, miks just suurima potentsiaaliga kahevõistleja ehk Kail Piho peab olümpialt eemale jääma. Samas tahan veel kord rõhutada, et tänavu on tekkinud olukord, kus meil veenvat liidrit ega autsaiderit polegi.

Mullune esinumber Kail Piho võinuks tänavugi oma latti kõrgel hoida ja siis poleks onupojapoliitika võimalust tekkinudki. Nüüd on paraku metsas langetatud mitu puud, valmistatud hunnik paberit, et spordihuvilistele heade tulemuste asemele pettumust ja masendust vahendada.