Käsipall

HC Kehra tagamängija David Miloradovic – esimene serblane Eesti käsipalliliigas (3)

Ott Järvela, 27. jaanuar 2014, 17:02
HC Kehra käsipallimeeskonna värskeim täiendus on serblane David Miloradovic.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Mullu kevadel Eesti meistritiitli Põlva Servitile kaotanud Kehra käsipalliklubil on kindel plaan kuld tänavu 11. korda paberipealinna tuua. Sel eesmärgil tugevdati meeskonda Serbia tagamängija David Miloradoviciga.

Tegemist on üpris erandliku sammuga, sest reeglina on Eesti käsipalliklubid palganud võõrleegionäre vaid endisest Nõukogude Liidust. Eelmise 10 aasta ainus erand enne Miloradovici oli praeguseks hingusele läinud Chocolate Boysis mänginud jaapanlasest väravavaht Kohei Yoshida.

David, kuidas sa Eestisse sattusid?

Samal teemal

Otsisin klubi. Variante oli nii Skandinaaviast, Itaaliast, Saksamaa madalamatest liigadest ning huvi tunti ka Serbiast ja Ungarist, aga konkreetseid pakkumisi mitte. Kui sain kõne HC Kehra presidendilt Rene Kaalolt, siis hakkas Eesti-variant mind kohe väga huvitama.

Eelkõige meeldis mulle Kehra kindel soov järgmisel hooajal Balti liiga võitu püüda. Kehra linnas on kõva käsipallitraditsioon ning usun, et seal mängimine ja Balti liigas osalemine on mulle heaks võimaluseks end arendada ja järgmist sammu otsida.

Samuti pole vähetähtis, et Kehra klubi on igas mõttes professionaalselt talitanud – kõik toimib nagu kellavärk ja lubadused peavad. Teisipäeval kolin abikaasa Majaga Kehras asuvasse korterisse. Eestis mängides saan keskenduda vaid käsipallile ja just seda ma tahan!

Oled paremakäeline tagamängija. Milline on su täpsem ampluaa?

Võin mängida nii keskmise kui ka vasaksisemise positsioonil. Lisaks olen päris korralik keskkaitsja, mis Kehrale usutavasti väga tähtis. Arvan, et just kaitses suudan meeskonnale kõige rohkem kasulik olla.

Seni oled mänginud Serbia kõrgliiga ja Ungari esiliigaklubides. Mida pead oma parimateks saavutusteks?

2005. aastal võitlesime Subotica HK Fidelinka Radnicki meeskonnaga Serbia meistritiitli eest, aga pidime leppima hõbemedaliga. Seejärel siirdusin Nisi HK Jugopetrol Zeleznicari meeskonda, kus peatreeneriks oli Zoran „Tuta" Zivkovic, kes võitis Jugoslaavia juhendajana nii EM-, MM- kui ka OM-kulla. Minu jaoks oli tema käe all töötamine suurepärane kogemus.

Miks sa 2013. aasta sügisel klubi ei leidnud?

Sain Kreekast pakkumise ja läksin sinna. Aga see esinelikuklubi, kelle nime ma nimetada ei soovi, kaotas sponsori ning võttis viimasel hetkel lepingupakkumise tagasi. Enamik võistkondi olid selleks ajaks juba komplekteeritud ning uue töökoha leidmine osutus keeruliseks.

Naasin Serbiasse, kus treenisin individuaalselt ning käisin end näitamas Ungari ja Austria klubide juures. Austerlased olid minust huvitatud, aga neil oli välismaalaste limiit täis ja saanuksid mulle lepingut pakkuda alles alates suvest.

Kui Kehra minuga ühendust võttis, tulin detsembris siia testimisele. Mulle pakuti 1,5aastast lepingut, mis mulle sobis. Kui Kehraga kokkuleppele jõuan, võin suvel lahkuda, ent järgmise hooaja Balti liiga meelitab mind ikka siia jääma.

Millised eesmärgid endale käesolevaks hooajaks sead?

Kolmapäeval kohtume noore Värska meeskonnaga. See mäng on sisseelamisekks hea, sest juba pühapäeval ootab meid Balti liigas mäng Riihimäki Cocksiga. Kahjuks on tänavu Balti liigas tabeliseis keeruline – finaalturniirile jõudmiseks peame sisuliselt võitma kõik allesjäänud kohtumised. Eesti meistrivõistlustel on eesmärgiks muidugi kuldmedal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee