HOOGU JUURDE: Jamaika bobikelgu lükkasid mäest alla spordisõprade annetused. Foto: Jamaika Bobiliit
Talisport
28. jaanuar 2014, 07:00

Jamaika bobimeeste imelugu ehk "Libe liug" tagasi olümpial! (4)

Nostalgia jõudu ei tasu alahinnata. Piisas vaid Jamaika bobikelgutajatel teada anda, et nende Sotši-unistusest on puudu 60 000 eurot, kui üle terve maailma hakkas laekuma annetusi, et üks aegade lahedamaid võistkondi tagasi olümpiale aidata.

Annetused viivad Jamaika kahebobi Sotši

Jamaika bobikelgumeeskonna lugu teab ilmselt iga maailma teleriomanik, sest positiivsusest pakatavat 1993. aasta filmi "Libe liug", kus peaosas legendaarne naljamees John Candy, on telekanalitel mugav oma pühapäevastesse kavadesse paigutada.

Tegelikkus on filmist küll veidi erinev, ent sugugi mitte vähem inspireeriv: kohaliku ärimehe soovitusel vabatahtlikest sõduritest kokku pandud bobimeeskonnad osalesid 1988. aasta Calgary olümpiast järjest viitel talimängudel ning parimaks tulemuseks jäi neljakelgu 14. koht Lillehammeris.

Torino ja Vancouveri mängudele rastamaa pojad aga ei kvalifitseerunud ning raskusi oli ka Sotši jõudmisega: kahebobi koht kindlustati eelviimastena ning suurtes finantsprobleemides.

Piisas aga jamaikalastel oma rahamuret kurta, kui maailma spordisõbrad tengelpungad avasid. Mõne päevaga annetati vaja olnud 60 000 euro asemel enam kui poole rohkem krõbisevat.

"Kui teadmine, et me võime pääseda tänavustele olümpiamängudele, rahva kõrvu jõudis, ilmusid välja tuhanded abilised," rääkis Jamaika Bobiliidu peasekretär ning Calgary’s isegi kelgus istunud Chris Stokes Euroopast, Ameerikast ja isegi Austraaliast tulnud abirahade kohta.

Rahakotiraudu paotati Stokesi sõnul kahel põhjusel: "Filmi populaarsus on oluline, aga ma arvan, et kõige tähtsamaks osutus inimeste võime meie bobimeeskonnaga samastuda. Nad küsisid endalt: "Mis võiks olla minu Jamaica bobikelgu hetk?""

Toetuse kogumine lõpetati 90 000 euro täitumisel ja seega sõidab Sotši bobimeeskond koosseisus Marvin Dixon ja 46aastane Winston Watt. "See raha aitab meil osta varustuse, mida me vajame, et olla konkurentsivõimelisemad," sõnas Watt, kelle olümpiadebüüt jääb 20 aasta taha.

Kuigi jamaikalane on üks vanimaid Venemaal startivaid sportlasi, passi ta ei vaata. "Vanus on kõigest number! Sa ei usuks eales, et ma olen 46. Võib-olla 30 või 35! Ma olen suur, tume ja nägus nagu 183 sentimeetrit pikk ja 106 kilo kaaluv Ameerika jalgpallur!" ütles bobilegend briti ajalehele Telegraph.

Olümpiaveterani sõnul ei looda illusioone poodiumikohast. "Kõik teavad väga hästi, milleks Jamaika meeskond võimeline on. Me läheme sinna, et näidata maailmale, et me oleme jätkuvalt elus ning saame selle spordialaga hakkama."