Sotši 2014

Suusahüppaja Siim–Tanel Sammelselg sai Sotši olümpiamängude pääsme siis, kui enam ei lootnud

Siim-Tanel Sammelselg: "Olümpia oli minu ammune unistus. Aga võimalus tuli kergelt sülle!" (4)

Deivil Tserp, 30. jaanuar 2014, 09:00
JÕUTRENN: Suusahüppaja Siim-Tanel Sammelselg tegi eile Tallinnas Sõbra spordihoones jõutrenni, teda abistas treenerist isa Ahti. Foto: Mati Hiis
Siim–Tanel Sammelselg mäletab, kuidas ta kuueaastase poisina istus Tallinnas Mustamäel suure hüppemäe tornis poomil ja kogus päris kaua soorituseks julgust. Praeguseks on temast sirgunud uljas mägikotkas, kes esindab Eestit Sotši olümpial.

Siim–Taneli treenerist isa Ahti meenutab poja toonast hüpet suurelt mäelt värvikalt. "Annan Siimule märku, aga ta ei tule alla," räägib papa. "Annan teist ja ka kolmandat korda märku – ikka istub. Lõpuks hüppas."

Ahti jutus tekib väike paus, justkui laseks ta vanad kaadrid silme eest veel kord läbi. "Ja mis siis juhtus?" jätkab ta lõbusalt.

"Siim pani jooksuga tagasi torni ja hüüdis mulle: paps, ma sain sellise fiilingu! Küsisin: miks sa kohe ei hüpanud? Ta vastas: ma nutsin!"

Siim–Tanel täiendab isa juttu. "Ülevalt vaadates tundus asi hoopis teistsugune," lausub ta.

"Aga teisel hüppel tekkis adrenaliin, tundsin end väga hästi, ma olin rõõmus, et sain endast võitu."

Soome minek oli väga õige otsus

Julge oli Siim–Tanel tegelikult maast madalast. Samuti suusahüpetega tegelenud isa sõnul tahtis poeg juba viieselt Alpides võimalikult kõrgelt otse alla kihutada. Ligi aasta hiljem alustas ta Tiit Tamme juures suusahüppetreeninguid.

Vabal ajal armastas Siim–Tanel võimalikult palju väljas olla. "Minu generatsioon on ilmselt viimane, kes ei istunud toas arvuti ees, vaid tegi sporti ja ronis puude otsas," räägib 20aastane sportlane.

Siim–Taneli puhul kehtib kõnekäänd: kes palju teeb, see palju jõuab. Ta õppis Hannes Raschinski juhendamisel tennist mängima. "See parandas rütmitunnet ja koordinatsiooni," märgib ta.

"Tennise-trennis käisin Soome minekuni."

"Pärast võistlust puhkasime ja järgmisel päeval sõitsime uude võistluspaika. Soome treenerid imestasid, kuidas me küll jõuame."

Heas mõttes hulljulge otsuse langetasid Ahti ja tema abikaasa siis, kui Siim–Tanel käis seitsmendas klassis. Nimelt otsustati poja arengu huvides kolida Lahtisse elama. Salpausselkä spordigümnaasiumis, kus on õppinud ka põhjanaabrite äss Janne Ahonen, kohanes Siim–Tanel hiilgavalt.

"Esimesel aastal valiti ta klassi kõige sõbralikumaks õpilaseks," avaldab Ahti.

"Kümnepallisüsteemis oli Siimul Soome koolis keskmine hinne 8,2, mis on kõva sõna."

Samal ajal jätkas Siim–Tanel kooliteed ka Eestis ja sai hakkama. "Ta on olnud trennifanaatik," arutleb isa.

"Aga meil olid prioriteedid täpselt paika pandud – koolis pidi kõik korras olema, alles siis läksime harjutama. Mäletan, et koolist tulles hakkas Siim kohe innukalt õppima. Kord pidin ütlema, et võta ikka enne jope seljast ära."

Jaapanis muutus enesekindlamaks

Siim–Taneli kinnitusel olnuks sajaprotsendiline spordile pühendumine viga. "Ei tasu keskenduda vaid ühele asjale," mõtiskleb ta.

"Kui spordis midagi juhtub, tekib raske vigastus, siis on sul mõni teine võimalus, ei pea masendusse langema."

Sestap õpib Siim–Tanel praegu Vierumäel treeneriks. Aprillini teeb ta kõik vajalikud tööd interneti kaudu, kevadest jaanipäevani istub ise koolipinki.

Võimalusest osaleda Sotši olümpiamängudel kuulis Siim–Tanel, kes on käinud noorte olümpiapäevadel, eelmisel nädalal Jaapanis Sapporos, kus ta võistles nii MK- kui ka kontinentaalkarikavõistluste etapil.

"Olümpiale minek oli mu ammune unistus. Aga võimalus langes kergelt sülle! Ega enam ei uskunud," räägib Siim–Tanel.

"Kuid kui ma olen võistkonda valitud, siis lähen kodumaad esindama ja üritan seda teha võimalikult hästi."

Enesekindlust andis Siim–Tanelile äsjane edukas Jaapani-turnee, kus ta sai kontinentaalkarikavõistlusel 16. koha ja jõudis MK-etapil põhivõistlusele. "Kontinentaalkarikal hüppasin ametlikul treeningul 129 meetrit ja olin viies. See tõi muige huulile. Nägin, milleks võimeline olen."

Samas rõhutab Siim–Tanel, et olümpiaks ta ootusi kõrgeks ei aja. "Mullipuhumist ma ei armasta. Enne tuleb ikka tulemus teha ja siis rääkida. Nii on kergem end teostada."

Siim–Tanel väärib olümpiapiletit nagu kogu tema perekond, kus isa on treener ja ema füsioterapeut. Nüüd tuleb loota, et Saksamaalt tellitud uus varustus saabub õigel ajal kohale, sest vanad hüppesuusad ja -saapad pole Jaapanist Eestisse jõudnud.

Samal teemal

10. veebruar 2014, 07:00
Siim-Tanel Sammelselg: võistlus läks täitsa nässu
30. jaanuar 2014, 09:00
Sammelselg: andekas ka kahevõistlejana
29. jaanuar 2014, 10:39
Eesti sai Sotši olümpiale veel ühe lisakoha!
26. jaanuar 2014, 11:06
Olümpiamees Sammelselg sai Sapporos 53. koha

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee