Risto Lepp | Käsipalli EM-finaalturniiri plaanitakse laiendada 24 osavõtjani (1)

Pühapäev, 26. jaanuar. Taani. Käsipalli EM-finaalturniiri finaal. Kell 17.30. Taani – Prantsusmaa. Taani rahvas ootab kulda. Saalis toetab puna-valgeid 14 000 pealtvaatajat. Teleka vahendusel elab kullaootuses käsipalluritele prognooside kohaselt kaasa 2,5 miljonit inimest ehk pea pool Taani rahvaarvust. Prantslasi on telerite ette kogunenud 6 miljonit. Mis sai edasi?

EM-finaalturniiri alustanud 16 võistkonnast jõudsid nelja hulka Taani, Horvaatia, Prantsusmaa ja Hispaania. Täpselt nii olid ka spetsialistid ennustanud enne turniiri algust. Suurimaks favoriidiks peetud Taani alistas poolfinaalis Horvaatia ja prantslased olid üle hispaanlastest.

Taanlaste ilus elu enne finaali

Taanit loeti kihlveokontorite poolt finaali favoriidiks. Nende peale panustades oli koefitsent keskmiselt 1, , prantslastel kahe ja kolme vahel. Märgatav vahe! Vaatamata sellele, et prantslased on viimase kaheksa aasta jooksul võitnud seitse tiitlivõistluste kuldmedalit (2xOM, 2xMM ja 3xEM).

Taanlaste peatreener Ulrik Wilbek lõpetab peale turniiri oma ametiaja koondise eesotsas ning asub tööle Taani Käsipalliliidus. Wilbek ütles otse välja, et soovib kullaga lõpetada. Taani koondise säravad tähed Niclas Landin (väravavaht) ja Mikkel Hansen (põhiline pommitaja) valiti enne finaali avaldatud turniiri sümboolsesse koondisse. Taani koondise toetub turniiri vältel neile kahele staarile, lisaks annab kindlust neile lai ja ühtlane koosseis, kelle vahel mänguminuteid suhteliselt võrdselt jagunenud. Kõik tundus sujuvat ja pidu Kopenhaageni raehoones juba silme ees terendamas!

Pinge ja eksperimenteerimine tappis taanlased

Vaid 25 minutit hiljem, umbes kell 17.55 on finaalmäng otsustatud! Prantslased juhivad 20 minutit peale avavilet 17:7! Ei ole võimalik? On küll! Miks tabas Taanit rahvuslik katastroof?

Prantslastel toimis kõik nagu kellavärk ja taanlased sattusid paanikasse. Peatreener Ulrik Wilbek oli kasutanud esimese 15 minutiga juba kaks minutilist vaheaega! See ei aidanud. Mehed olid rünnakul liimist lahti, kaitse ja väravavahi töö alla igasuguse arvestuse. Pallikaotused, rumalad lahendused. Ka pingil olid mängu päästvad ideed otsas. Ebaõnnestunud mehed asendati teisega, murrangut ei tulnud. Prantslased võitis poolaja 23:16 ja terve mängu 41:32!

Wilbekile pandi pahaks, et ta aasta tähtsaima soorituse (finaalmäng) ajal eksperimenteeris. See näitab treeneri ebakindlust. Finaaliks pandi algkoosseisu mängujuhi koha peale mustanahaline Mads Mensah Larsen, kuigi enamikes mängudes oli algkoosseisus kogenud Thomas Mogensen. Miks? Mitmel korral pandi taanlaste parim viskekahur Mikkel Hansen personaalselt katma prantslaste liidrit Nikola Karabaticit. Miks? Et Hansen ennast ka kaitses kurnaks?

Personaalselt katavad mängijaid liikuvad ja kiired ääred või mängujuhid! Samuti on Taani teada-tuntud oma 6-0 kaitse tõttu. Miks üldse personaalse katmisega eksperimenteerida? Igatahes tekkis prantslaste headel läbimurdjatel (Daniel Narcisse ja Valentin Porte) mitmeid häid olukordi mängida üle mitte just kõige liikuvamad Rene Toft Hansen ja Henrik Mollgaard, kellele jäi katta liiga suur ala!

Narcisse üllatas ka Wilbeki, kui oli terve turniiri vältel olnud suhteliselt kahvatu, aga kogus finaalis lisaks kuuele väravale ka kaheksa (!) resultatiivset söötu. Suurte ja kogenud mängijate oskus finaalis käiku lasta kõik vaimsed ja füüsilised reservid väärib austust.

Prantsusmaa näitas finaalis uskumatut mängu

Prantsusmaa koondise üks firmamärke on tugev füüsis, millest tuleneb ka jõuline kaitse. Kui sinna lisada suurepärane väravavaht ja individuaalselt meisterlikud mängijad, siis ei maksa imestada. Peatreener Claude Onesta on suutnud kõik staarid panna tegutsema ühise eesmärgi nimel. Edukalt on meeskonda sulandatud mustanahalised mängijad, kelle füüsis ja plastilisus on palju juurde andnud.

Onesta sõnul baseerus prantslaste finaali taktika kaitsel ja kiirel mängul. "Me teadsime, et kui kaitseme nende vastu hästi ja saame kiirrünnakuid, siis nad võivad kiiresti kokku kukkuda. Kodupublik osutus Taani jaoks negatiivseks jõuks ja tõi kaasa suured pinged", lausus Onesta.

Ka Mikkel Hansen tunnistas, et prantslased näitasid finaalis uskumatut füüsist. Lisaks olid enamik platsil käinud prantslasi oma parimas vormis. Karabaticid, Narcisse, Omeyer, Sorhaindo, Guigou, Abalo ja co – kõik nad olid parimate päevade tasemel vaatamata sellele, et kahe nädala jooksul oli toimunud kaheksamängu!

Füüsisest veelgi enam tõstaksin aga esile nende enesekindlust, mis oli lihtsalt fenomenaalne. Sellist supermängu ühe meeskonna poolt pole käsipalli suurturniiride finaalides mitte kunagi näidatud!

Taanlaste peatreener sai kriitikat plaan B puudumise eest

Prantslaste pikaaegne kaitsetugi Didier Dinart loobus suvel tippkäsipallist ja asus koondise kaitsemängu treeneriks. Kaitsemängu võtme asetas ta turniiriks vendade Nikola ja Luka Karabatici peale. Neile lisaks sobis keskkaitsjate süsteemi Sorhaindo, keda väga liikuva mängijana saab mitmel kohal kasutada. Dinart analüüsis pikalt ja põhjalikult ning hammustas taanlaste mängu läbi.

Ekspertide seas kõlas arvamusi, et prantslasi alahinnati. Järgmine Taani koondise peatreener Gudmundur Gudmundsson (islandlane) ütles, et taktikalises plaanis oleks ta selles mängus pehmelt öeldes oodanud pingilt rohkem käike. Endine Mikk Pinnoneni treener Aarhusi päevilt, Erik Veje Rasmussen, ütles et taanlased mängivad juba aastaid lihtsaid rünnakuskeeme, mis on üles ehitatud mängijate individuaalsetele kustele. Aga plaan A sel korral ei töötanud!

Taanlaste poolel võivad oma mänguga rahule jääda vaid Mikkel Hansen ja Hans Lindberg, kes olid tavapärasel tasemel. Turniiri parimaks väravavahiks valitud Niklas Landin, kellele vastu tunnevad peale huvi absoluutsed tippklubid Kiel, Barcelona kui PSG, oli rohkem kui kahvatu. Prantslaste kapteni Jerome Fernandezi sõnul oli platsil seitse prantslast ühe taanlase vastu. Ta mõtles Hansenit.

Prantslased on võitjad, aga millest nende edu tuleneb?

Võistkonna üks liidritest Nikola Karabatic: "Tiitli võitis punt sõpru. Ma sain mängida oma venna kõrval, keda pean maailma parimaks kaitsemängijaks. Paljud saatsid enne finaali meile sõnumeid, et olete mänginud suurepärase turniiri ja juba enne finaali olete ennast ületanud. Mina aga tahan võita. Kaotajaid ei mäleta keegi! Me vaatame alati tulevikku. Ei lugenud, et olime enne võitnud ohtralt kuldasid".

Prantsusmaa koondis ehk hüüdnimega "Les Indestructibles" (tõlkes Imelised, populaarse multifilmi järgi) võitis seitsmenda suurvõistluste tiitli kaheksa aasta jooksul. Prantsusmaa Käsipalliliidu tehniline direktor Philippe Bana ütles, et nende edu aluseks on 80ndatel loodud unikaalne süsteem.

Täna on neil 25 piirkondlikku spordikooli, kuhu profikäsipalluri eeldustega laps saadetakse õppima ja sportima juba 14aastasena. Neid lapsi on kokku 800! Treenivad parimatega, mängivad parimatega.

Tugevaid klubipõhiseid käsipallikeskusi on 150, kuhu suunatakse treeningutele piirkonna parimad! Peale keskkooli lõpetamist liituvad mängijad juba profiklubidega. Igal aastal on uus noormängija koputamas koondise ukse peale. Ühine süsteem, ühine eesmärk!

Samuti on Bana sõnul Prantsusmaa koondis nagu üks suur pere. Kõik tunnevad oma osa. Koondis kuulub mängijatele. Nad investeerivad koondisesse. Oma aega. Oma energiat. Vanemad mängijad aitavad noortel sisse sulanduda.

13 tiitlivõistluste medalit võitnud Ulrik Wilbek lahkub hea kaotajana

Enne Taani meeste koondise juhendamist võitis Wilbek Taani naiste koondisega kõik mis võita annab (1xOM, 2xEM, 1xMM). Peale pühapäevast kaotatud finaali lausus Wilbek, et Prantsusmaa oli neile liiga kõva pähkel.

Ta tunnistas, et mängu viimased 45 minutil osutasid taanlased vastupanu, kuid mäng oli juba varem tehtud. Ta tunnistas, et meestele ta näpuga ei näita, kuigi kaitse ei töötanud ja imetles Prantsusmaa mängu. Eelmisel aastal MM-finaali suure kaotuse järel ei ilmunud Wilbek teatavasti suurest pettumusest finaalijärgsele pressikonverentsile.

Seni parim turniir ning tulevikus 24 meeskonda?

Igal juhul oli lõppenud 11. käsipalli EM-finaalturniir edukaim läbi ajaloo. Kohapeal vaatas mänge 316 000 inimest. Televisiooni ja YouTubeí vahendusel jõudsid kohtumised miljoniteni.

Taani mänge vaatas keskmiselt 1,8 miljonit inimest. Iga üle kolme-aastane taanlane kulutas EMi jälgimisele kokku keskmiselt kaheksa tundi ja kaheksa minutit! Poolfinaalis jälgis koondise mängu 2,5 ja kurvalt lõppenud finaalis 2,2 miljonit televaatajat.

Euroopa Käsipalliliidul on plaan laiendada EM-finaalturniir tulevikus korvpalli eeskujul 24 võistkonnani. Plaanis näeb ette turniiri korraga kolmes erinevas riigis korraldamist – igas mängiks kaks alagruppi. See plaan läheb sügisel hääletusele.

On võimalik, et juba 2020. aasta EM-finaalturniir toimub sellises formaadis. Turniiri soovivad endale saada Norra, Rootsi ja Austria. Siis on ka Eestil hea võimalus sinna pääseda