Bonobo on see mees, kes võib tulla Õhtulehe infolauda järele peaauhinnale, sest tema 2013. aastal ilmunud kauamängiv "The North Borders" oli möödunud aasta parim album!
Bonobo kuulub minu absoluutsete lemmikute hulka. Seda peamiselt tänu tema eelmisele albumile "Black Sands", mis oli tagasihoidlikult öeldes vapustavalt hea.
"Black Sands" ei olnud lihtsalt üks tavaline album, millel hunnik laule üksteisele järgnevad – see oli tõeliselt nauditav muusikaline teekond, mis algas kuskil idamaades ning lõppes unises ja uduses Pariisis.
"The North Borders" on stiililiselt ja heliliselt üpriski sarnane eelnevalt mainitule. Kuulda saab taaskord hoolikalt valitud sämplite, vokaalide ja rütmide assortiid, mis kõlab muinasjutuliselt kaunilt. "The North Borders" on ühtlaselt hea album, siit ei leia lugu, mida sooviks vahele jätta või edasi kerida.
Ühel kaunil detsembri päeval sain ma kodus sõõmust saltosi visata, sest täitus minu ja ka paljude teiste eestlaste suur unistus näha kodumaa pinnal seda ahvi nimega meest!
Võin julgelt öelda, et neid eestlasi, kes teda siia ootasid oli tõesti palju, sest piletid tema kontserdile müüdi maha üpriski kiirelt.
Siinkohal oleks tarvilik laulda: "Mina ostsin ja sina ostsid, kes hooletu, jäi ilma!“
Lõpetuseks sooviksin veel lisada, et mul on jubedalt hea meel, et "The North Borders" on mul olemas ka digitaalses vormis, füüsilisel kandjal oleks see album selgelt juba ammuilma ribadeks kuulatud.
Kolm pärli (kuigi tegelt on kõik lood sellel albumil tõelised pärlid):
Kommentaarid