Valitsusjuht kinnitab, et on varemgi käinud mitmel olümpial ja sõidab ka nüüd Sotši eraisikuna, puhkuse ajast ja maksab ise kõik kulud. Oleme veendunud, et peaminister on siiski peaminister ka siis, kui ta on puhkusel. Putini režiimile annab ta oma kohalolekuga toetuspunkti nii või teisiti.
Ehkki on neid riigipäid ja valitsusjuhte, kes olümpiat boikoteerides viitavad inimõiguste kehvale seisule Venemaal või toovad olümpialt puudumisele leebemaid ettekäändeid, paljud kõrged poliitikud seal siiski osalevad. Kuid riigijuhtide nimekiri, kes ühel või teisel ettekäändel olümpiale ei lähe, on siiski muljetavaldavam kui nende oma, kes seda teevad. Sotši ei kavatse minna ei USA, Prantsusmaa ega Saksamaa president, Suurbritannia peaminister ega ka Toomas Hendrik Ilves. Küll aga teeb seda hulk endise SRÜ riigipäid ja näiteks Norra kuningas. Ehk endised satelliidid ja need, kel Venemaaga ajaloost liiga kibedaid kogemusi pole.
Eesti ja Venemaa suhete õitselepuhkemist Ansipi sõidust vaevalt oodata tasuks: seni pole Eesti positiivsetele initsiatiividele küll erilisi reaktsioone Venemaalt järgnenud. Piirilepingugi võttis Venemaa kavasse ootamatult ja lähtudes mingitest ainult talle teadaolevatest kaalutlustest, mitte soovist soojendada suhteid väikese Eestiga. Kui idanaaber pole meile rohkem kui 20 aasta jooksul isegi mitte presidendi ametiraha tagasi andnud, rääkimata suurematest hea tahte žestidest, annab see põhjust kahelda tema siiras heasoovlikkuses.
Ansip Ansipiks, kuid kummaline on, et Sotši olümpiale sõidab Eesti Paraolümpiakomitee esimehena välisminister Urmas Paet. Loogilisem tunduks tema osalemine vaid paraolümpiamängudel. Et Eesti Vabariigis on sport kultuuriministri haldusalas, piisaks meie hinnangul Sotšis Urve Tiidusest.
Spordiga tegelejatele loobitakse nüüd lausa virtsa ennast,mitte enam sõnnikut. Sportlasi vihatakse ja ihatakse need köik maha lüüa . Vast ainult Kanterit ei kepita ja ka ainult sel põhjusel ,et tema abikaasa on valitsuse tasemel tööd tegemas .