Me Operit, me Operit, me armastame Operit! (2)

1995. aastal jooksis Lätis toimunud Balti turniiril võõrustajate vastu esimest korda väljakule vaid 17aastane vutipoiss Andres Oper. Järgneva kahe kümnendi jooksul kasvas ründaja koos meie koondisega. Pikkade pallide noolijast sai väledate jalgadega kesktormaja, kes pistis legendaarses mängus Hollandiga nimekate kaitsjate eest plagama ja lõi Eesti koondise alles tsemendist värske uue kodu esimese värava.

Karjääri, mitte elu lõpp

Karjääri lõppfaasis kehastus mees snaipriks, kelle suurimaks relvaks tema kogemused. Nüüd on ta otsustanud kõik elu jooksul kogetud teadmised ära kasutada väljaspool vutiplatsi. "Jalgpallurikarjääri lõpetan, aga see pole elu lõpp. On palju uusi väljakutseid, millele olen avatud, ja ootan neid huviga," teatas Oper eilsel pressikonverentsil.

Otsus kirevale karjäärile joon alla tõmmata tuli Operi sõnul raske südamega, ent pigem teha lõpp armastatud mänguga, kui riskeerida aastaselt vigastuspausilt tagasi tulles tervisega.

Mees on kindel, et kosilasi tal oleks, ent: "Öeldakse, et kuu aja pikkusest vigastusest taastud kaks. Mõtle, kaua mina olen väljas olnud! Ja ma olen 36."

Kui vutiväljakul on mehe ampluaa ahtake – ründaja – siis oma tulevikuplaanidest rääkides on valikupõld laiem. "Treeneritöö on üks variant," rääkis Oper, ent loetles võimalike ametitena üles ka skaudi või tehnilise direktori.

Meeskondi, kes karjääri jooksul Taanis, Hollandis, Venemaal, Hiinas ja Küprosel mänginud eestlast avasüli vastu võtaks, on küllalt. "Aalborgis saigi just sõber spordidirektoriks. Tutvused on ees," muheleb praegu Inglismaal elav Oper kolm aastat koduks olnud Taani klubile mõeldes.

Kuhu edasi? Kuhu iganes!

Oper on 38 väravaga pika puuga Eesti koondise resultatiivseim mängija ning mees ei plaani selle statistikaga lõpetada. Kõik vähemalt 100 maavõistlust pidanud koondislased saavad Lillekülas pidada lahkumismängu ning Operi jaoks saab selleks uue lootsi Magnus Pehrssoni debüüt kodupubliku ees. "Just täna (eile – toim) koondise peatreener helistas ka. Lubasin, et ajan end väga heasse vormi ja tahan värava ka lüüa," rääkis Oper.

"Kes teab, võib-olla teen nii hea mängu, et kutsutakse tagasi," viskas mees seejärel nalja ja jalgpallinälg tema silmis andis märku – kui kutse peaks tõesti tulema, siis Oper sellele ära öelda ei suudaks.