Mart Sander: sport peabki koosnema üllatustest ja ootamatustest – nii on ta kõige magusam! (40)

Sporti jälgib Sander laiemaltki ega pelga öelda sõna sekka dopinguteemal. «Ma olen alati pidanud professionaalide vastaseid seadusi spordi kõige karjuvamaks ebaõigluseks. Samuti ka dopinguvastaseid seadusi,» avaldab ta.

Kui suure üllatusena tuli teile TV3 pakkumine kommenteerida Sotši olümpia iluuisutamisvõistlusi? Kõhklesite pikalt, enne kui andsite jah-sõna?

Jah, tuli üllatusena ning jah, kõhklesin! Küsisin: «Miks mina?» Vastus oli lihtne: TV3 juhatus leidis, et meelelahutuskanalil on õigus pakkuda ka «tõsise» ülekande puhul meelelahutuslikku aspekti.

Teisisõnu, kui spordisaavutusi kommenteerivad spordi-spetsialistid, siis mina esindan justnagu vaataja häält – inimest, kellele ala meeldib ja kes tahab sellest dialoogi vormis rohkem teada saada.

Vaevalt et enamik televaatajaid täpselt teab, mis on salchowi ja rittbergeri erinevused. Mina julgen seda ka oma targematelt kolleegidelt küsida ja loodetavasti on sellest kasu nii mulle kui ka vaatajale.

Olete rääkinud, et lapsepõlves käisite aasta aega iluuisutamistrennis, mis kahjuks ei viinud kuhugi ja tekitas pigem hirmu panna uisud uuesti jalga. Kuivõrd on teil hiljem olnud tahtmist ala jälgida?

Jälginud olen ikka, kuid jääle läinud enam praktiliselt mitte. Mul on millegipärast tõesti kerge paanika. Unes näen tihti, et liuglen veatult mööda jääd, elus on asi teismoodi.

Paaril korral olen hokiuisud alla saanud, aga nii veider, kui see ka pole – iluuisutamise tehnika ja refleksid on täielikult lihasmällu talletunud! Mis tähendab, et liikumist alustada ja pidurdada üritan ikka uisunina «hammastega» – hokiuiskude puhul tähendab see, et olen kohe ninali jääl.

Multitalendina olete erinevate projektidega kadestamisväärselt hästi hakkama saanud ja küllap ei teki probleeme ka nüüd. Või lööb pulss siiski tavapärasest natuke kiiremini?

Ei löö. Arvan, et mul saab kolleegidega väga lõbus olema, saan ise palju targemaks ja ehk häälestavad tänu mulle ennast uisutamise lainele ka mõned inimesed, kes ala muidu väga andunult ei vaata.

Millist eeltööd olete juba teinud ja millega tahate end veel kurssi viia?

Olen tõesti eeltööd teinud, juba ka sellepärast, et terve veebruari jooksul on minu igapühapäevane TV3 «Seitsmeste uudiste» ajaloolõik «Antiigiraport» pühendatud just iluuisutamise ajaloole.

Olen vaadanud väga palju vanu filmilõike ning leidnud uusi lemmikuid. Loodan, et need lõigud on huvitavad vahepalad ja näitavad ilmekalt ala arengut läbi viimase sajandi.

Milline ala ja miks teile iluuisutamises enim meeldib?

Muusiku ja lavastajana oskan ehk kõige paremini kommenteerida ning hinnata jäätantsu, aga kindlat lemmikala ei ole.

Mis mõtteid tekitas Venemaa staari Jevgeni Pljuštšenko skandaalimaiguline olümpiakoondisse võtmine?

Ma olen alati pidanud professionaalide vastaseid seadusi spordi kõige karjuvamaks ebaõigluseks. Samuti ka dopinguvastaseid seadusi. Muusikuna olen elu aeg kogenud, kuidas iga muusik on nõus tegema ükskõik mida, et olla parim, et ennast arendada, et oma kunsti teha kus ja millise hinnaga aga võimalik.

Dopinguteema on muidugi väga hall maastik ja kindlasti paljusid ajab raevu, et ma nii ütlen. Loodan, et ma ei saa kommenteerimiskeeldu!

Aga minu jaoks on see täpselt selline punkt, nagu öeldaks, et seda raamatut me ei loe või seda muusikat me ei kuula, sest autor kasutas inspiratsiooniks narkootikume. Kas poleks absurdne? Meil oleks puudu pooled maailmakirjanduse tippteosed, suur hulk klassikalist muusikat ja ilmselt 90 protsenti rokkmuusikast!

Kas teil on isiklikke lemmikuid, kelle etteasteid vaatate erilise pilguga?

Ei ole ja kui oleks, siis jätaksin selle enda teada, sest kommentaator peaks jääma erapooletuks.

Miljonid inimesed kogu maailmas istuvad televiisori ees ja vaatavad olümpia iluuisutamisvõistlusi, rääkimata nendest, kes maksavad soolast piletihinda ning jälgivad võistlust hallis. Kuidas seletate ala fenomeni?

Kahtlemata on iluuisutamine kõige meelelahutuslikum ja visuaalsem spordiala, mis ühendab endas lisaks sportlikele standarditele ka kauneid kunste. See on ala, mida võib jälgida ja nautida terve pere ning väga erinevate huvidega inimesed. Igaüks leiab midagi silmale ja hingele.

Eemaldume korraks olümpiateemast. Milline on teie isiklik suhe spordiga? Sirge rühi ja trimmis keha järgi võib aimata, et treeni-miseks näpistate aega küll!

Kerge jõusaal on tänapäeval elus läbilöömiseks hädavajalik. Muus piirdun jalgratta kasutamisega. Tegelikult hoiab lavatöö ja eriti dirigeerimine päris head toonust.

Linnalegend räägib, et koolis läksite kehalise kasvatuse tundi vastumeelselt. Vastab see tõele või on folkloorikogujad liiale läinud?

Ma tõesti ei armastanud seda tundi kohe mitte kuidagi… Ma olin küllalt omaette hoidev ja häbelik laps ning haisvas kitsas ühisriietusruumis ennast lahti koorida oli minu jaoks väga ebameeldiv. Lisaks olin lapsena alati kõige pikem ja kõhnem, nii et torkasin juba kaugele silma. Nõukogudeaegne päevavalguslampidega koolivõimla – see oli paras stalinlik õudusunenägu.

Tagasi Sotši olümpia lainele. Kes on teie lemmik Eesti koondises?

Nagu öeldud, ei tahaks kedagi teistele eelistada. Nii paljukest, kui meie esindajaid seal on – hoian kõigile pöialt!

Milliseid alasid peale iluuisutamise kindlasti jälgite?

Kui aus olla, siis sel aastal keskendun tõesti ainult iluuisutamisele, sest see võtab lõviosa minu ajast ning oleks ka kommenteerimistööta minu absoluutne lemmik.

Lõpetuseks. Kogu Eesti spordimeedia kräunutab reekviemi pealkirjaga «Tulekul on meie läbi aegade kõige kehvem olümpia». Jagate seda pessimistlikku arvamust või suudate pakkuda mõne võimaliku positiivse üllataja?

Igasugune etteprognoosimine on spordivõistluste puhul suhteliselt mõttetu tegevus. Sport peabki koosnema ootamatustest ja üllatustest – nii on ta kõige magusam!