Sotši 2014

Maailma kalleimat raudteed valvab punkrites varitsev Vene armee (36)

Ott Järvela, Sotši, 13. veebruar 2014 11:00
Sotši taliolümpia kurikuulsaim objekt on 9,4 miljardit dollarit maksnud raudtee. Röögatu raha tõttu pole ime, et trass Sotšist Krasnaja Poljanasse on palistatud Vene armee maskeeritud punkritega, kus püssimehed istuvad ja valvavad, et keegi Pääsukestele (seda nime rongid kannavad) liiga ei teeks.

Nagu fotodelt näha, on raudteetrassi äärde paigutatud nii suuremaid sõjaväelaagreid kui ka üksikuid vahipunkte. Viimaste kaugus teineteisest on silma järgi hinnates kõige rohkem mõnisada meetrit ning iga kord, kui Õhtuleht Sotšis rongi on kasutanud, paistavad maskeeritud punkrid ka mehitatud olnud. Eranditult kõik on maskeeritud loodusega ühte sobima. Ilmselgelt ei taha Venemaa riskida, et hirmkalli raudteega midagi juhtub.

Aga veelgi suurem hirm on seotud potentsiaalsete terrorirünnakutega – kui mõni kurjam suudaks kuni 1000 inimest sõidutava rongi rööbastelt välja nihverdada (väljendi kopirait kuulub Kummi-Tarzanile), oleks olümpia ühe matsuga lörris.

Samal teemal

Kiirrong, mis sõidab aeglaselt

Saksamaalt ostetud Lastotška (eesti keeles Pääsuke) nime kandvad rongid peaksid kirjade järgi inimesi Sotšist mägedesse transportima 37 minutiga ja kiirusel 160 km/h. Tegelikkuses on kiirus kuskil kaks korda väiksem – ühe silla peal töristab rong suisa nii aeglaselt, et Usain Bolt kõnnib ka kiiremini – ja sõiduaeg märksa pikem (tunni lähedale, sisuliselt võrdne bussiga).

Maailma kalleimal raudteel ongi pikkust vaid 50 kilomeetrit. Tema eesmärk on sõidutada inimesed mere-äärsest Sotšist – seal asub jääalade toimumiskohaks olev olümpiapark – Krasnaja Poljanasse, mida ümbritsevatele mäenõlvadele on laiali puistatud ülejäänud Sotši taliolümpia võistluspaigad.

Pärast olümpiat hakkavad (vähemalt Venemaa plaanide kohaselt) Pääsukestega kulgema suusaturistide hordid. Lisaks lõppjaamadele on liinil veel kaks peatust – Olümpiaküla (samuti Adleris) ja Esto-Sadok ehk Eesti aiake veidi enne Krasnaja Poljanat.

Kuidas saab 50 km pikkuse raudtee ehitus maksta 9,4 miljardit dollarit (ligi 7 miljonit eurot) ehk laias laastus sama palju, kui läks Kanadale maksma terve Vancouveri olümpia 2010. aastal? Või kui see võrdlus kohale ei jõua, siis kaks korda sama palju, kui on Rail Baltica kavandatud maksumus?

Kas imeraudteest saab uus BAM?

Sest tegu on hullumeelselt keerulise projektiga. Esiteks: lisaks raudteele on maksumusse arvestatud ka paralleelselt kulgev uus kaherealine maantee. Sarnaselt raudteega kulgeb ka suur osa maanteest kas mammutlikele betoonvaiadele asetatuna või hoopis mäe sisse uuristatud tunnelites, mida on 50 km pikkusel teekonnal mitu (raudteel kuus, maanteel neli).

Ning et kõik ikka eriti keeruline oleks, kulgeb kogu kupatus mööda orgu, mille põhjas voolab Musta mere poole kärestikuline ja mäslev Mzõmta jõgi. "Projekt meenutab inimene vs loodus võitlust, mis peeti 1970ndatel ja 1980ndatel Baikali – Amuuri raudteed (BAM) rajades," kirjutas ajakiri Businessweek.

BAMiga juhtus teatavasti see, et valmides polnud seda enam kellelegi vaja. Mis saatus ootab Sotši – Krasnaja Poljana raudteed?

Samal teemal

09.02.2014
Isepäine Leedu juhib Rail Balticu kiirraudtee arutelu umbteele?
13.01.2014
Ott Järvela | Eesti möödub täna Tongast! Aga kas Togo Eestist?