Sotši 2014

Olümpia ajal töötab laevhotellides vähemalt 300 eestlast, kelle palk on hea

Eestlaste kullasoon peitub Sotši sadamas, mitte olümpiaradadel! (15)

Deivil Tserp, Sotši, 17. veebruar 2014, 08:00
OLÜMPIALINNAS TÖÖL: Meremees Grigori Paukov Sotši sadamas, taamal üksik õngitseja ja laevhotellid. Foto: Stanislav Moškov
Kui olümpiaradadel on Eesti talisportlastel läinud pehmelt öeldes kehvasti, siis kullasoone leidsid meie kaasmaalased hoopis Sotši sadamas, kus spordipeo ajal töötab niinimetatud laevhotellides vähemalt 300 eestlast, kelle vaev hüvitatakse väärikalt.

Laupäeva pärastlõunal kohtuvad Õhtulehe ajakirjanik ja fotograaf puhtjuhuslikult Princess Maria koka abilisena töötava Grigori Paukoviga, kes räägib esmalt põnevalt kahe nädala pikkuseks veninud reisist Tallinnast Sotši.

Raplas sündinud, Järvakandis õppinud ja nüüd juba neli aastat Soome pealinnas Helsingis elava Paukovi sõnul sattus 1980. aastal ehitatud suur ning moodne reisilaev päris tugevasse tormi.

Merekaru, kes tormi ei karda

«Kolm päeva raputas,» ütleb reisi ajal 34. sünnipäeva tähistanud Paukov.

«Vahepeal olid lained koguni kuueteistmeetrised. Kõik asjad olid kinni seotud, isegi televiisorid kajutites. Mis kogemata sidumata ununes, see kohe ka lendas. Kuid meie laev tormi ei karda, kolmemeetrised tiivad tulevad välja,» lisab ta.

Tugevaid torme, mis muudavad paljud inimesed merehaigeteks ja panevad koledal kombel oksendama, talub Paukov hämmastavalt hästi.

«Tean, et mõnel reisijal hakkab vahel väga halb, kui laev loksutab,» arutleb ta.

«Minul ei ole kunagi mitte ühtegi probleemi tekkinud. Ju olen siis merekaruks sündinud. Muide, meri on mulle meeldinud maast madalast. Laevale läksin tööle ema eeskujul, tema oli ametis puhvetis.»

Princess Maria seisab Paukovi kinnitusel Sotši sadama kai ääres koos kahe teise ujuvhotelliga 25. veebruarini. Teisisõnu lahkub laev olümpialinnast kaks päeva pärast suurvõistluse lõppemist ja siis võetakse kurss Rootsile.

«Praegu elab iga päev laeval vähemalt tuhat inimest, kohti on 1600,» sõnab Paukov.

«Seltskond on rahvusvaheline, meid külastavad sakslased, venelased, ameeriklased, austraallased ja paljude teiste rahvuste esindajad. Näen, et inimesed on lõbusad ning kasutavad neile pakutavaid teenuseid usinalt.»

Subtroopikas asuvat Sotšit nimetab Paukov ilusaks linnaks, kuhu peale olümpia meelitavad hea kliima ja superilusad vaated. «Täna on 15. veebruar, aga inimesed võtavad juba rannas päikest,» osutab ta 20 soojakraadile, mis eriti mõnusalt paitavad põhjamaalase keha.

Vabal ajal käib Paukov linnas jalutamas ja jälgib olümpiat nii palju kui võimalik. Ta vaatas hallis Soome hokikoondise mängu, mis oli kaasakiskuv. Eesti sportlastest on tema lemmikud karjääri juba lõpetanud Erki Nool ja Kristina Šmigun–Vähi.

Reis toob sisse ligi 5000 eurot

Siira inimesena avaldab Paukov, et töö Princess Marial on majanduslikult kasulik. «Reisiga, mis kestab kuni kaks ja pool kuud, teenin ma ligi viis tuhat eurot, lisaks saan laeval süüa,» märgib ta, rahulolunoot hääles.

Helsingisse läks Paukov elama lähedaste kutsel. «Mul on peaaegu kõik sugulased Soomes. Sünnimaa kohta pole midagi halba öelda, ajasin töödokumentegi sealsete ametkondade kaudu,» räägib ta ja palub eestlasi tervitada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee