KALLIS KONTEINER: 2008. aastal saatis EOK spordidirektor Martti Raju Pekingi olümpiale konteineri purjetajate varustusega. Selle eest tuli maksta ligi 35 000 eurot. 2016. aasta Rio de Janeiro mängudele võib varustuse lähetamine olla veel kallim. (MATI HIIS)

Martti Raju töötab praegu Sotši olümpial, kuid tema mõtted liiguvad juba Rio de Janeiro suunas

Pühapäeval lõppeva Sotši olümpia eel ja ajal on maailmas vahetpidamata räägitud terroriohust. Samas ütleb EOK spordidirektor Martti Raju, et 2016. aasta suvemänge võõrustav Rio de Janeiro on tõeline pättide paradiis. Ta koges seda ise, seistes silmitsi kaagiga, kes välgutas pikka pussi.

Mullu mais koos EOK peasekretäri Siim Suklesega Brasiilias töökomandeeringul käinud Raju räägib ligi üheksa kuud hiljem Sotšis, et sattus ametiülesandeid täites eluohtlikku olukorda.

"Mingi vend tuli selja tagant ja pani äkki käe õlale," meenutab Raju tavainimesele üksnes filmidest tuttavat vahejuhtumit.

"Mõtlesin, et keegi tahab midagi müüa, aga oli hoopis puss," lisab ta.

Purjetamisele kulub kõige rohkem raha

Raju ei kõndinud mingis kahtlases agulis, vaid oli nii-öelda korralike kodanike elurajoonis.

"Sürr, et kõik toimus keset valgustatud tänavat ja sealsed elanikud käisid meist rahulikult mööda."

Kui ebameeldiv olukord algas Rajule üllatavalt, siis sama üllatavalt kokkupuude kurikaelaga ka lõppes.

"Astusin sammu tagasi," lausub ta. "Ilmselt ta mõistis, et minult rahakotti ei saa, ja pistis jooksu."

Raju kinnitusel on Rios julgeoleku tagamise huvides siiski vaeva nähtud.

"Vaeste tsoonis on elu muutunud," sõnab ta. "Nüüd on seal valitsuselgi sõnaõigus. Varem oli nii, et kes sinna läks, see sinna ka jäi."

Muide, samasuguseid verd tarretama panevaid lugusid võivad pajatada ka omal käel Brasiiliat külastanud eestlased.

"Rios on koguni 20 miljonit elanikku," rõhutab Raju. "Selge, et seal leidub päris palju kriminaalse taustaga inimesi. Nägin, kuidas tänaval pätte taga aeti, sest kellelgi oli rahakott pihta pandud."

Raju sõnul peavad olümpiaturistid arvestama suurte väljaminekutega.

"Hotellide hinnad tulevad korralikud – iga tärni eest peab maksma sada dollarit. Nii et öö viie tärni hotellis on ilmselt 500 dollarit."

Turistide elu ähvardab muutuda põrguks, sest 40 000 ette nähtud hotellikohast on olemas vaid pooled.

"Brasiillased tahavad kohale tuua ka kümme laevhotelli, mis aitab ööbimiskohtade puudust leevendada," märgib Raju.

Eestlaste vaatevinklist tekitab sekeldusi purjetamisvõistlus, mis korraldatakse Riost kaugel.

"Sinna on lubatud ehitada hotell," ütleb Raju. "Kui seda ei tehta, tuleb meie sportlastele leida ööbimiskoht võistluspaigale võimalikult lähedale."

Purjetajate lähetamine Rio mängudele neelab EOK eelarvest märkimisväärse rahasumma.

Võistkond ei paisu ilmselt väga suureks

"Meilt sõidab sinna trobikond sportlasi," räägib Raju. "2008. aasta Pekingi olümpiale läks purjetajate konteineri saatmine ja tagasitoomine maksma 550 000 krooni (ligi 35 000 eurot – toim). Rios ei ole summa mingil juhul väiksem, pigem suurem."

Raju ja Sukles tutvusid kolmepäevase komandeeringu vältel Rioga nii põhjalikult kui võimalik.

"Mõned olümpiakeskused asetsevad alles plaanil, mõned on ehitusjärgus ja osad juba valmis," nendib Raju.

"Mind see teema nii väga ei huvitanudki, küll nad õigeks ajaks valmis saavad. Rohkem huvitas linna üldpilt – kui kiiresti jõuab ühest äärest teise. Tundub, et erilisi probleeme ei teki. Rios on suur ja puhas metroo, mida kavatsetakse enne olümpiat laiendada. Kui meile näidatud plaan lõpuks paika saab, tuleb täiesti okei olümpia."

Positiivselt poolelt toob Raju esile, et Eestil on Brasiilias aukonsul Oskar Metsavaht.

"Eks Rio ole üks umbkeelne piirkond, kus inglise keelega hästi hakkama ei saa, aga portugali keelt ma ei oska. Metsavaht on tore inimene, kes tahab meid aidata."

Praegu pole Raju arvates mõtet spekuleerida, mitu Eesti sportlast võib Riosse pääseda.

"Meile ei ole isegi mängude kvalifikatsiooninorme tulnud," avaldab ta. "Tavaliselt on need saabunud juba enne taliolümpiat. Selge, et üüratut satsi me seal kokku ei löö." 

Jaga artiklit

2 kommentaari

H
Horros  /   16:45, 19. veebr 2014
"Eks Rio ole üks umbkeelne piirkond ..."
On ikka ajukääbikud, kui ise keeli ei oska ja on umbkeelsed, siis kohe kiviga viskama,
Tulgu lõpuks mullist välja ja mõistku, et inglise keel pole ainus keel maailmas.
.
Ja selline KÄBI siis esindab Eestit. Piinlik.
M
MUidugi pole vaja, sest..  /   10:13, 19. veebr 2014
vastasel korral jääb mõnel funktsionäril Riosse sõitmata..
" Selge, et üüratut satsi me seal kokku ei löö." "

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis