Sotši mängude tõeline love-story: lumelauasõidu paralleelslaalomis läks kaks medalit ühte peresse: meestest võitis kulla Venemaa passiga ameeriklane Vic Wild, naistest pronksi venelanna Aljona Zavarzina. (Reuters / Scanpix)

Sotši taliolümpiamängud said eile ka oma tõelise love-story. Ehkki see jäi venelaste jaoks muidugi hokikoondise katastroofi varju.

Novosibirski tüdruku ja pisikese USA linnakese poisi armastus kinkis Venemaale lumelauasõidu paralleelslaalomis kuld- ja pronksmedali! Vic Wild tõi oma uuele kodumaale nende mängude kuuenda kulla, tema naine Aljona Zavarzina aga pronksi. Ajaleht Sport-Ekspress leidis sellele stoorile terve külje ruumi.

Kas oskasite tutvumise alguses, viis aastat tagasi arvata, et teie romaan Aljonaga areneb nii kaugele? küsis üks Ameerika ajakirjanik Wildilt.

"Alguses olin v-väga ettevaatlik," vastas too. "Keegi ei kiirutanud tagant, aeg läks ja mõne aasta pärast tundsime, et aeg otsustavaks sammuks on käes. Kõik juhtus iseenesest."

Nõnda sai Venemaa 2011. aastal uue kodaniku. Kes just tänavusel hooajal kerkis maailma tippu.

"Ühendriikides polnud mul võimalust tegelda selle alaga professionaalselt. Sport on üldse kallis lõbu, võitmine aga veel kallim. Mul pole mingeid süümepiinu. USA lumelaualiit töötab hästi ja see on normaalne, et kõik ei saa seal õnnelikud olla. Valisin oma tee ja olen õnnelik, et ei eksinud," lausus Wild juba Sport-Ekspressile.

Paljud arvavad Venemaal ja USAs, et Wildi kehutas kodakondsust vahetama raha - eriti pärast seda, kui ookeanitagused väljaanded avaldasid Venemaa olümpiavõitjate teenitavad summad. Wild jääb on teemal rääkides rahu ise.

"Mida on Venemaa mulle andnud? No näiteks selle laua," viitas ta naeratades oma sõiduvahendile. "Need kuldsed rihmad, saapad, kiivri, vormi..."

Tema kaasa Zavarzina tuli juba 2011. aastal maailmameistriks, Wild oli eelmisel aastal teeninud MM-pronksi.

Zavarzinal polnud tänavusel hooajal õnnestunud miski ja tal vedas, et üldse Venemaa koondisse mahtus. Lisaks murdis ta kuu aega enne olümpiat käe. Ta otsustas riskida ning läks vähem kui nädal pärast narkoosi ja lõikust Sloveeniasse MK-etapile. Käsi sai metallplaadi ja spetsiaalse kaitse.

"Seal ei teinud ma midagi muud, kui lihtsalt sõitsin pärast vigastust mäest alla. Arvan, et näitasin treenerile, et suudan end ületada ja ükskõik mis oludes võistelda. Võimalik, et selle tahtmisega ma üldse olümpiakoondisse pääsesingi, see võistlus oli saatuslik," arutles Zavarzina.

Õnnelik lõpp oli rohkem kui ilus. Wild seisis pärast võistlust Venemaa lippu mähitult, vangutas pead ja lausus lõbusalt: "See kõik on kui unes, võita ühel ja samal päeval medalid - see on vägev!"

Aljonale ja Vicile tähendavad Sotši mängud muinasjuttu, mida neil endalgi raske uskuda. Võisteldi vaheldumisi ja polnud mahti teineteise sõitude tulemusigi jälgida, kaasaelamisest rääkimata. Alles oma kuldse finaali startiväravas nägi Wild, et Aljona on tulnud kolmandaks. Ja sööstis võidu järele.

Jaga artiklit

2 kommentaari

S
see pole midagi!  /   20:00, 20. veebr 2014
USA üks viimane suveolümpia koondis koosnes vist 35% väljaspool riiki sündinud sportlastest. Money talks!
L
Loodan   /   19:30, 20. veebr 2014
..väga,et neil ka pere-elus kõik hästi läheb. See on peamine.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis