Kas Marek Niit suudab lõpuks teha tiitlivõistlusel hea tulemuse? Foto: Aldo Luud
Kergejõustik
25. veebruar 2014, 07:00

Eestit esindavad Sopoti sise-MMil Anna Iljuštšenko ja Marek Niit

Kas kergejõustiklased ületavad MMil talisportlaste kohad? (1)

Sotši taliolümpial jäi Eesti koondise suurimaks saavutuseks iluuisutaja Viktor Romanenkovi 24. koht. Kümne päeva pärast Sopotis algavale kergejõustiku sise-MMile lähetab Eesti kaheliikmelise koondise, kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ja sprinter Marek Niidu. Vähemalt talisportlaste tulemused peaksid nad küll üle lööma!

Paraku tuleb tõdeda, et nädalavahetusel Tartus toimunud Eesti kergejõustiku meistrivõistlused näitasid, et ka selle ala kandepind kipub ahenema. Tipptasemel tulemusi tehti Taaralinnas vähe, MM-normini ei küündinud keegi – ka mitte varem normi täitnud Niit ega Iljuštšenko. Mida neilt tasub Poolas loota?

Küsimärk nimega Marek Niit

Ameerikas õppiva ja harjutava Marek Niidu jaoks on Sopoti MM tähtis proovikivi. Siiani on ta kiireimad jooksud teinud teisel pool ookeani ja tiitlivõistlustel on ajad muutunud märgatavalt aeglasemaks. Seda trendi tuleb muuta!

Tartus Niidu hetkeseisust veel õiget pilti ei saanud. Teisipäeval Eestisse jõudnud saarlasel oli laupäeval veel probleeme ajavahega kohanemisel ja jalad olid pehmed. Kui veebruari keskel läbis ta Arkansases 400 meetrit 46,10 sekundiga, siis nüüd tõi meistritiitli aeg 48,44. Sellega poleks Sopotis midagi teha. Kuid Niidul on piisavalt aega, et puhata ja särtsu koguda. Eesti rekordimees on otsustanud seekord madalat profiili hoida: "Muidugi tahaks MMil finaali jõuda, aga võtame realistlikult. Täiskasvanute tiitlivõistlustel pole ma seni eeljooksust edasi pääsenud. See on nüüd esimene eesmärk."

Kahe aasta eest Istanbulis peetud MMil pääses poolfinaali ehk 18 hulka ka ajaga 48,58, kuid samas jäädi välja 47,82ga. Eks natuke maksab loosiõnn – kellega ühte eeljooksu satud. Niit hoiab maailma edetabelis 46,10ga 13. kohta, eespool on mitu USA ülikooli võistlussüsteemiga seotud sportlast, kes Poola ei tule. Hooaja tippajaga võiks kunagine juunioride maailmameister hellitada isegi väga suuri lootusi – kolme viimase sise-MMi medalihinnaks on olnud 46,26, 46,43 ja 45,90 –, kuid ärgem rutakem sündmustest ette. Igatahes tippvormis Niidu nägemine MMi poolfinaalis oleks maiuspala, mida kergejõustikugurmaanid on aastaid oodanud.

Mullu Göteborgi sise-EMil neljandat kohta jaganud Anna Iljuštšenko ületas Tartus 1.92, kuid kõrguse 1.95 ajaks oli juba väsinud ja häid katseid enam teha ei jaksanud. MM-norm (1.94) on tal täidetud eelmisest hooajast, tänavu on lõppresultaadid olnud 1.91, 1.88, 1.91 ja 1.92. "MMil on eesmärgiks jõuda finaali (kaheksa hulka – toim). 1.92st selleks ei piisa, tuleb hüpata 1.94-1.95," pakkus hambaarstina leiba teeniv Iljuštšenko, kes laupäeval kurtis väsimust.

"Töötasin eelmisel õhtul 20ni. Nii ei saa hästi võistelda."

Raja üllatas, Balta loobus

Kahjuks ei saa Iljuštšenko endale ka MMi eel vajalikku puhkust lubada. Nõnda amatöörsportlase kombel harjutades on 168sentimeetrisel kõrgushüppajal raske tippkonkurentsi sekkuda. Asjaolusid arvestades on ta isegi juba väga häid tulemusi saavutanud: võitnud universiaadilt kaks pronksi ja jõudnud lõppvõistlusel nii suvisel EMil kui ka MMil. Sise-MMil on ta siiani napilt finaalist välja jäänud, Dohas (2010) oli ta 1.89ga kümnes ja Istanbulis (2012) 1.88ga kaheteistkümnes. Maailma edetabelis jagab Iljuštšenko 18. kohta ehk finaalipääs oleks ikkagi väga suur kordaminek.

Üllatavalt lähedale jõudis Tartus MM-normini 60 meetri tõkkejooksus tšempioniks kroonitud Andres Raja. Töö kõrvalt harjutav 31aastane sportlane kärpis isikliku rekordi 7,82 sekundini. Poola viinuks aeg 7,74. Näha on, et Rajas pulbitseb soov ja võimekus teha tipptasemel sporti, loodetavasti saab ta kevadel keskenduda vaid harjutamisele ning paneb Zürichi EMil lõpuks kümnevõistluses kokku ühe vinge seeria.

Normi ründamist võis loota ka naiste 60 meetri siledas sprindis, kahjuks pidi Ksenija Balta lähendajalihase vigastuse tõttu võistlemisest loobuma. Treener Andrei Nazarovi sõnul pole tegemist tõsise vigastusega, kuid kuna põhieesmärgiks on suvel taas kaugust hüpata, ei hakatud asjatuid riske võtma.

Selgunud on ka kaheksa MMile pääsevat seitsmevõistlejat. Sisehooaja edetabeli põhjal sai viimasena peale sakslane Kai Kazmirek, kes kogus 6083. Seega jäi Kaarel Jõevälja ihatud MM-piletist lahutama 230 silma.

Kergejõustik

Eesti meistrivõistlused

Mehed: 60 m 1. Rait Veesalu 6,92. 200 m 1. Rait Veesalu 22,27. 400 m 1. Marek Niit 48,44. 800 m 1. Aarne Nirk 1.55,09. 1500 m 1. Kaur Kivistik 3.49,05. 3000 m 1. Nikolai Vedehin 8.09,68. 60 m tj 1. Andres Raja 7,82. 4 x 400 m 1. Audentes SK 3.26,09. Kaugushüpe 1. Henrik Kutberg 7.68. Kõrgushüpe 1. Hendrik Lepik 2.10. Kolmikhüpe 1. Mihkel Saks 15.31. Teivashüpe 1. Veiko Kriisk 5.15. Kuulitõuge 1. Kristo Galeta 18.50. 5000 m käimine 1. Lauri Lelumees 21.49,48.

Naised: 60 m 1. Maarja Kalev 7,57. 200 m 1. Maarja Kalev 25,05. 400 m 1. Helin Meier 57,08. 800 m 1. Liina Tšernov 2.11,52. 1500 m 1. Liina Tšernov 4.24,66. 3000 m 1. Jekaterina Patjuk 9.26,90. 60 m tj 1. Kristella Jurkatamm 8,95. 4 x 400 m 1. Tallinna SS Kalev 4.00,73. Kaugushüpe 1. Triin Eerme 5.99. Kõrgushüpe 1. Anna Iljuštšenko 1.92. Kolmikhüpe 1. Liane Pintsaar 12.85. Teivashüpe 1. Reena Koll 4.10. Kuulitõuge 1. Kätlin Piirimäe 15.80. 3000 m käimine 1. Angela Mandel 15.41,80.