Ott Järvela | Eesti saalihokikoondis vältis MM-loosis gigante Soomet-Rootsit, aga see ei pruugi olla üldse hea uudis (1)

Saalihoki MM mängitakse uue süsteemi alusel – maailma edetabeli kaheksa esimest koondist (sh 8. kohal asetsev Eesti) loositi kahte tugevamasse (A ja B) ning ülejäänud kaheksa koondist kahte nõrgemasse alagruppi (C ja D). Tugevamate alagruppide kaks paremat pääsevad otse veerandfinaali, kaks tagumist ja nõrgemate alagruppide kaks esimest mängivad 1/8-finaale.

Veebruaris MM-valikturniiril teise koha saanud ja 10. korda MMil mängiva Eesti vastasteks B-alagrupis loositi Šveits, Tšehhi ja Norra, kes asuvad maailma edetabelis vastavalt 3., 4. ja 5. kohal. A-grupi moodustavad Rootsi (1.), Soome (2.), Läti (6.) ja Saksamaa (7.).

Miks pole maailma kahe tugevama vältimine Eesti jaoks tingimata hea uudis? Sest see muudab väga suureks tõenäosuse, et emma-kummaga neist tuleb mängida veerandfinaalis (kui sinna jõutakse). Seda on aga Eesti juhtmängijad korduvalt tõdenud, et kõigi muudega võib heal päeval madistada, aga Soome-Rootsiga mitte.

Täpsem selgitus. Kui Eesti ei jõu alagrupis kahe parema sekka (arvestades koondiste kohta maailma edetabelis on see asjade loogiline käik), kohtutakse 1/8-finaalis C-alagrupi võitja või teise koha omanikuga. Kui see mäng võidetakse (NB! Ei ole käkitegu!), ootab veerandfinaalis ees Soome või Rootsi, sest võib täiesti kindel, olla, et just need kaks koondist hõivavad A-alagrupi kaks kõrgemat kohta.

Oletus. Kui Eesti oleks sattunud Läti või Saksamaa asemel A-gruppi, oleks tõenäoline saatus olnud järgmine: Eesti saanuks alagrupis nii Soome kui ka Rootsi käest ilge ketuka ja jäänuks igal juhul kahe kehvema sekka ning mängiks 1/8-finaali, aga kui see võidetuks, olnuks veerandfinaalis vastaseks Šveits, Tšehhi või Norra, kelle vastu on võimalik heal päeval õnnestuda (Tšehhile kaotati 2010 MMil karistusvisetega, Šveitsilegi on paiguti vastu saadud).

Kuidas jõuda nelja sekka? Loosimistulemuste valguses on täiesti selge, et Eesti meeskonna ainuke variant jõuda poolfinaali (loe: korda saata suur ime), on jõuda alagrupis kahe parema sekka, mis välistaks veerandfinaali Soome või Rootsiga. Veerandfinaal Läti või Saksamaaga poleks meelakkumine (Eesti ei oleks kummagi vastu soosik), aga võit poleks võimatu.

Samas tuleb tõdeda, et B-alagrupis kahe parema sekka jõudmise muudab eriti keeruliseks tõik, et kahest võidust (loe: kahest üllatusest) ei pruugi piisata, sest tasavägise alagrupi puhul (ja seda B-grupp kindlasti on!) võib tekkida surnud ring.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kindel on ainult see, et saalihokipallis on 26 auku.