Niisugune õhkkond valitses Saku suurhallis, kui Eesti alistas Bulgaaria ja teenis EM-finaalturniiri pileti. Kes teab, ehk saab ka lõppvõistlusele hoopis kodus kaasa elada. Foto: TAIRO LUTTER
Ville Arike 27. veebruar 2014 08:30
Ukraina sündmused võivad sellelt riigilt suurvõistluse halvemal juhul ära võtta

Eesti korvpallikoondis oli esimene, kes võitis pileti 2015. aasta EMi finaalturniirile. Lõppvõistlus on antud Ukraina korraldada, kuid ses riigis on teatavasti olnud pikemat aega ärev olukord ja äsja toimusid ka verised sündmused. See võib äärmisel juhul tuua finaalturniiri… Eestisse!

Võib kohe öelda, et selle tõenäosus on esialgu väike, kuid jutt pole päris laest võetud. Nimelt olid Ukraina korvpalliliidu juhtfiguurid eile Euroopa alaliidus vaibal, informeerimaks FIBA Euroopa bosse riigist toimuvast.

Kuidas on asjaga seotud Eesti, kui olukord Ukrainas endiselt rahutuks jääks? Nimelt on kolm Balti riiki avaldanud juba varem soovi viia läbi 2017. aasta EM. Nüüd on isekeskis mitteametlikult arutatud, kas oldaks vajadusel valmis võtma enda kanda juba tuleva aasta suurvõistluse korraldamine, kui selline pakkumine peaks tulema. Neljanda osalisena on kampa tulnud Soome.

"Tuleb jälgida Ukraina edasisi arenguid. Kui rahutused kestavad seal kaua, ei saa tippvõistlust korraldada," tõdes Eesti korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi.

"Küsimus on selles, et kui Ukraina juhtub ära kukkuma, siis kes on nii lühikese tähtajaga valmis korraldamise enda peale võtma. 2017 plaan on meil juba mõnda aega ja eks olemegi arutanud, kas saaksime ka kaks aastat varem peetava võistluse võtta."

Agentuur Interfaks-Ukraina teatas üleeile uudisloo pealkirjas: "EM-2015 korraldajad püüavad FIBA Euroopa juhtkonda veenda, et turniiri Ukrainalt ära ei võetaks." Järelikult on teema tõsiselt õhus.

Eile ilmus küll sealses meedias rahustav sõnum, et Ukraina alaliidu peasekretär Aleksandr Larin ja EMi direktor Markijan Lubkivski said FIBA Euroopa bossidelt kinnituse: jätkake turniiriks valmistumist. Kahtlust äratab aga asjaolu, et maa tuntuim korvpallisaadik, alaliidu president Aleksandr Volkov on lahkunud teadmata suunas.

Mis kulisside taga täpsemalt toimub, peaks selguma hiljemalt märtsi keskel, kui Kuhi kohtub Euroopa alaliidu juhtivate tegelastega.

Euroopas on põhimõtteliselt võetud vastu otsus, et maailmajao meistrivõistluste finaalturniiri võib pidada kuni neljas riigis. See tähendaks, et iga korraldav riik viiks läbi ühe alagrupi.

Juhtub Läänemere-äärne nelik saama EMi 2015 või 2017, on medalimängude tõenäolisim pidamise koht Läti või Soome. Saku suurhall vastab ainult alagrupimängudele esitatavatele nõuetele, Leedus toimus finaalturniir alles 2011 ning nemad on niigi uue finaalturniiri ideest kõige vähem vaimustunud. Aga on põhimõtteliselt paati tulnud. Eestile lisab plusspunkte mullune juunioride EMi edukas läbiviimine.

Läti alajuht: vanemad ei taha lapsi Ukrainasse saata

Sotši taliolümpia ajal, veel enne teravaimate sündmuste algust Kiievis andis Läti Delfile intervjuu sealse alaliidu peasekretär Edgars Šneps. Ta kinnitas, et Läti on valmis ulatama 2015. aastaks Ukrainale abikäe ja tõi välja rea põhjusi, miks EM tollelt riigilt ära tuleks võtta.

"Ukraina on FIBA Euroopa peamine peavalu. Sel aastal peab seal toimuma juunioride EM, kontrollimaks, kas meeste EMiks kõik töötab. Ent praegu on saalide ehitamiseks mõeldud raha külmutatud, noormeeste vanemad aga avaldavad alaliitudele survet, sest nad ei taha oma lapsi Ukrainasse saata. Võimalik, et Ukraina ei jõua ajaliselt kõige vajaminevaga valmis. Pall on FIBA Euroopa käes," rääkis Šneps, kelle sõnul on Läti ka valmis aitama seda riiki näiteks ühe alagrupiturniiri korraldamisega.

Lätil pole veel 2015. aasta finaalturniiri piletit, Eestil, Leedul ja Soomel on.