Eesti jalgpallikoondise teenekas – kontos on enam kui paarkümmend välismängu – toetaja Lauri Evert eile Gibraltari makaagiga lähemat tutvust sobitamas.
Jalgpall
6. märts 2014, 07:00

Eesti vutifänni vinge reis – Vasaloppetilt otse Gibraltarile!

Keskmise Eesti jalgpallifänni kuvandi juurde Vasaloppeti läbisuusatamine ei kuulu. Aga Lauri Evert just seda tegi. Pühapäeval Rootsi metsade vahel lumepudrus sumbanud mees oli juba teisipäeval Gibraltaril, et sinisärkidele kaasa elada.

Eesti jalgpallifännide seas läksid jutud kevadel Gibraltaril peetavast maavõistlusest liikvele juba aasta eest. Põhjus lihtne: Eesti on ju ainuke riik, kes kohtunud kõigi Euroopa Jalgpalliliidu (UEFA) liikmetega ning kui hakkas ilmnema, et Gibraltar vutiperre vastu võetakse, panid fännid kaks ja kaks kokku ning asusid vutiliidust uurima: millal mäng toimub?

Mullu juunis saabus kinnitus, et märtsis kohtutakse Gibraltaril ja mais Eestis. Jalgpallikoondise pikaaegne poolehoidja Lauri Evert otsustas kohe, et Gibraltarile tuleb ise kohe sõita. "Selle koha kohta olin väga palju häid jutte kuulnud," põhjendas Evert eile pärastlõunal.

Vestluse ajal oli Evertil seljataga korralik turistipäev. Hommikul mikrobussi-ringreis Gibraltari kaljul, kus nägi iidsel ajal allilma väravaks peetud fantastilist St. Michaeli koobast, rohkesti vallatuid Gibraltari makaake ning lugematu hulga hunnituid vaateid.

Algne plaan: Tartu maraton, üks kord

Kogu see vahva krempel oli Everti jaoks auga välja teenitud preemia, sest vähem kui 72 tundi varem oli ta elus esimest korda finišeerinud maailma kuulsaimal suusamaratonil Vasaloppetil, mis sõideti ebasoodsate ilmaolude tõttu seekord eriti ekstreemsel suusarajal.

"Eks ma olen nende maratonidega vaikselt toimetanud. Tartu on läbitud viis, Finlandia kaks ja Tšehhi maraton Jizerska Padesatka korra. Algne plaan oli saada korralikuks eestlaseks ehk sõita korra läbi Tartu maraton. Aga suusamaraton on nakkav ettevõtmine! Ning mingit sporti peab ju inimene tegema," räägib Evert.

Kui Vasaloppet ise on väga suur katsumus, siis sinna pääsemine väga palju alla ei jää. Evert: "Kohtade müümine algas mullu märtsis, ühe pühapäeva hommikul kell 9. Istusime sõpradega, kellega koos Vasaloppet plaani oli võetud, arvuti ees ja vajutasime värskenda-nuppu. Saime piletid kätte, kuigi 16 000 kohta müüdi välja üheksa minutiga!"

Vasaloppeti-päev algas Everti ja tema kaaslaste – suusamaratoni sõitmine tasub ikka mitmekesi ette võtta, sest üksi oleks kogu logistikat maru keeruline paika panna ja seltsis segasem kah – jaoks äratusega kell neli hommikul.

Suur kauss putru sisse ning siis sõit stardipaika, kuhu jõuti kell kuus. Seal tegeldi veel veidi suusamäärdega ning stardipauk kõlas kell kaheksa. "Väga raske tööpäev oli, sest rajaolud olid viimase 10 aasta raskeimad. Väga palju lumeputru, klassikajälge peaaegu polnudki.

Raja viimased 30 kilomeetrit olid kunstlumest. Juttude järgi olla mõnele soisemale kohale lumi helikopterilt pillatud ning rajatraktor polnudki sealt üle käinud, sest oleks sohu vajunud."

"Koondise võit on kõige tähtsam!"

Vasaloppeti läbis Evert veidi vähem kui üheksa tunniga – esimese nelja kilomeetri peale kulus ummiku tõttu üle tunni –, mis andis koha kaheksandas tuhandes ning jättis hamba verele.

"Täna on juba tunne, et tahaks uuesti proovida. Ilusa ilma ja korraliku suusarajaga. Et mis aja siis kirja saaks?"

Enne järgmise aasta Vasaloppetit ootab teda aga ees mitu jalgpallireisi. Ei saa ju jätta külastamata Balti turniiri ning sügisel toimuvad EM-valikmängud Leedu ja San Marinoga. Ning kuigi suusamaratonid on vahvad, siis: "Koondise võit on ikka kõige tähtsam. Ka mängus Gibraltariga, sest halba võitu ei ole olemas!"