Tallinna spordikool – Savisaare trikk või vajalik reanimatsioon? (38)

Audentese spordiklubis töötava kergejõustikutreeneri Huko Linnase arvates on loodava spordikooli kohal palju küsimärke. Sestap ei kavatse ta maikuus korraldataval treenerite konkursil osaleda.

"Poliitiline otsus – tahetakse näidata, et Keskerakond teeb ja riik ei tee midagi," räägib Linnas.

"Arvan, et see on tegemine tegemise pärast! Mis spordis tegelikult toimub, neid ei huvita! Meil pole teavet, mida kavandatakse. Esialgu tekitab kõik pigem kõhklusi ja kahtlusi."

Suusasangar Mae on spordikooli poolt

Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilves tõdeb ohates, et Eestis üritatakse pahatihti kõike poliitikaga seostada.

"Mulle teeb see ainult rõõmu, kui saame spordivaldkonda lisaraha," lausub Ilves. "Linnavalitsuse liikmed on öelnud, et vajalik raha leitakse eelarvest."

Ilvese arvates oli spordikoolide likvideerimine Tallinnas suur viga.

"Paralleelselt spordiklubidega pidanuks alles jääma ka -koolid," arutleb ta.

"Mitu linna suutsid spordikoolid säilitada ja need töötavad hästi. Nüüd ei ole meie eesmärk likvideerida klubisid – linn jätkab nende toetamist."

Tallinna spordikooli puhul toob Ilves olulise plussina välja treenerite garantiid.

"Nad hakkavad saama palka nagu õpetajad," rõhutab ta.

"Treeneritel tuleb normtunnid täis töötada ja see tagab panusele vastava tasu."

Ühtlasi avaldab Ilves, et spordikooli töötajate leidmisega ei tohiks probleeme tekkida.

"Olen inimeste meelsust uurinud ja valdavalt on tagasiside olnud positiivne," kinnitab ta.

"Päris paljud treenerid peavad klubis tegutsema nii bussijuhi kui ka asjaajajana ning põhitööd teevad nad võimaluste piires."

Olümpiapronks Jaak Mae, kellel on Tallinnas suusaklubi, ei pelga, et uus spordikool meelitab mõne juhendaja paremate pakkumistega oma leivale.

"Meil on kõik treenerid kohe algusest peale palgal olnud," märgib Mae. "Nii et sellist ohtu ma ei näe. Küll aga kavatseme uurida, kas meil on võimalik senist koostööd linnaga parandada. Linnalt ruume üürides maksame kaks kolmandikku saadud rahast neile tagasi, tahaks halduskulusid vähendada."

Spordikoolidesse suhtub Mae pooldavalt.

"Näiteks Võrus ja Viljandis on spordikoolid olemas ning nad saavad paremini hakkama kui väiksemad klubid," mõtiskleb ta.

"Üksnes pidev transpordi tellimine on väga kallis."

Kehv majanduselu jätab klubid virelema

Mae hinnangul pole Eesti ühiskondlik ja majanduslik tase nii hea, et klubid suudaks toimida sama kenasti nagu Põhjamaades.

"Aga seal on spordikoolidki alles," ütleb ta.

"Ma käisin ka ise Norras sellises õppeasutuses ja viimati oli sarnases koolis Andrus Veerpalu poeg."

1. septembril tööd alustavas pealinna spordikoolis saavad 3500 noorsportlast harjutada 50 treeneri juhendamisel. 7–19aastastel tallinlastel on võimalik harrastada 14 ala ehk judot, hokit, kergejõustikku, korvpalli, käsipalli, laskesuusatamist, maadlust, malet, poksi, sulgpalli, suusatamist, uisutamist, võimlemist ja võrkpalli.

Eks aeg anna arutust, kas see oli linnapea Edgar Savisaare järjekordne poliitiline trikk valimisedu huvides või hoopis reanimatsioon agoonias tõmblevale spordile.