RASKE ALA: Pärast 400 m jooksu vajab Marek Niit kosumisaega, sest pingutus on kurnav. Foto: ALDO LUUD
Kergejõustik
13. märts 2014, 07:00

Niit: head gruppi on vaja, et EMiks korralikult valmistuda

Möödunud nädalal Poolas sise-MMil 400 m jooksus poolfinaali jõudnud Marek Niit ammutas korralikust etteastest enesekindlust ja loodab suvisel EMil edukam olla. Ent esmalt seisab tal USAs ees ülikooli lõpetamine.

"Kool ja praktika muidugi segavad keskendumist spordile, selles ei ole kahtlustki. Lihtsalt tuleb osata end rohkem kokku võtta," ütleb Niit. Ja lisab: "Head gruppi on vaja, et EMiks korralikult valmistuda."

Enne MMi külvati meedias arvamust, et Euroopas peetud tiitlivõistlustel pole sul kunagi õnnestunud hästi esineda. 2009. aasta väli-MMil pääsesid siiski 200 m eeljooksust edasi. Paraku ei lubanud jalavigastus jätkata. Mis valguses toonased sündmused nüüd paistavad?

Berliinis oli minek päris hea jah, aga vigastustest hoidumine on sportlasele kõige tähtsam asi üldse. Ega ma ei oskagi Berliini kohta rohkem midagi öelda.

Järgmistel aastatel juhtus kahjuks pahatihti nii, et talvel ja kevadel USAs vägevaid aegu jooksnud mees liikus suvel nagu kiirusepiirajaga. Vähikäigu põhipõhjused peitusid ilmselt pikkades ja kurnavates ülikoolihooaegades, mis pigistasid su sidrunina tühjaks. Ent saad sa öelda, et suvisteks tiitlivõistlusteks valmistudes tegutsesid alati profi kombel või andsid vahel ka kergemalt alla?

Suvel kindlasti alla ei andnud. Keha puhkab automaatselt, talle ei ole vaja seda öelda. Mu suvised pingutused hea vormiga kuhugi tiitlivõistlusele jooksma minna läksid selle nahka, et ei olnud kellegagi trenni teha. Olen ju proovinud ka suvel USAsse tagasi minna. Aga sellest ei ole kasu, kui pole kellegagi joosta.

Mullu sa MMile ei pääsenudki. Kiibitsejad pelgasid, et su karjäär on jõudnud loojangule. Kuid tänavused tulemused – eelkõige Eesti 200 m rekord 20,63 ja kaks korda pikemal võistlusmaal saavutatud senise sporditee teine aeg 46,10 – näitasid, et Niiduki hüüdnime kandvat välejalga on vara maha kanda. Kui raske oli uuesti laineharjale jõuda ja kuivõrd sa ettevalmistust muutsid?

Ausalt öeldes ei ole muutnud mitte midagi, võrreldes eelmise aastaga sai lihtsalt palju rohkem sügisest ettevalmistust tehtud, siit ka edu. Muidu on kõik sama. Ja kui mäletad, siis 2012. aastal olin ka hea, aga hambaoperatsioon tõmbas vormi täiesti alla.

Tippsport on väga spetsiifiline ja vorm samuti. Kui midagi juhtub, on vormi kaotus kohe tunda. Seega ongi kunst lennata üle ookeani ning vormi hoida. Pärast hambaoperatsiooni on see võimatu, eelmisel aastal ma ei saavutanudki mingit vormi.

Mis võib-olla natuke muutub, on energia jagamine nii treeningutel kui ka võistlustel. Kogemused!

Poolfinaali jõudmist sise-MMil võib vist nimetada väikseks palgapäevaks. Sul on olnud aega rahulikult analüüsida, kas Sopotis õnnestus praegune maksimum välja pigistada?

Sopotis ei õnnestud maksimumi välja pigistada. Ma olin ju isegi selle hooaja parimast tulemusest kehvem, mis siin muud öelda. Muide, 46,10 ei ole mu elu teine aeg, olen sees mitu korda 46,0 jooksnud.

Kuidas valmistuda augustis toimuvaks EMiks nii, et olla taas löögihoos? Kuuldavasti on sulle ahvatleva koostööpakkumise teinud USA äss Wallace Spearmon. Võtad selle vastu?

Talvel oli mul võimalus koos temaga treenida. Kevade kohta ei ole ma veel küsinud. Ei tea, mis ta teeb ja kus harjutab. Aga head gruppi on vaja, et EMiks korralikult valmistuda.

Aga esmalt seisab sul ees ülikooli lõpetamine. Kuivõrd see EMi ettevalmistust pärsib?

Kool ja praktika muidugi segavad keskendumist spordile, selles ei ole kahtlustki. Lihtsalt tuleb osata end rohkem kokku võtta.

Kas EMil panustad 400 m või 200 m jooksule? Täieliku õnnestumise korral on sul võimalik mõlemal alal finaali jõuda!

Ei oska veel öelda, praeguse seisu järgi panustan 400 meetrile, aga hooajal võistlen kindlasti kõigil sprindialadel. Enesetunde ja aegade põhjal saab selgeks, mida EMil jooksen.